Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Võrdle selle ja järgmise aasta riigieelarvet
Valitsuse algatatud 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (103 SE) kohaselt on tuleva aasta eelarve aluseks võetud 2,6 protsendiline majanduskasv. Võrreldes tänavuse eelarvega kasvavad 2016. aasta eelarves riikliku pensioni kulud 88,9 miljonit eurot, ravikindlustuse kulud 51,8 miljonit eurot ja kaitsekulud 37,1 miljonit eurot.
Riigieelarve tulud on 8,84 miljardit eurot, mis on võrreldes tänavuse eelarvega 260 miljoni eurot rohkem ja tähendab 3 protsendi suurust kasvu. Suurimateks tuluallikateks on sotsiaalmaks 2,5 miljardi ning käibemaks 2 miljardi euroga. Riigieelarve on tasakaalulähedane, milleks on – 0,1 protsenti SKP-st. Struktuurne positsioon püsib aga ülejäägis, milleks on 0,6 protsenti SKP-st.
2015. aasta riigieelarve
Riigikogule esitatud eelnõu järgi oli riigieelarve tulude mahuks planeeritud 8,445 miljardit eurot, mida on 556 miljonit eurot ehk 7,0 protsenti enam 2014. aastaks prognoositust. Sealhulgas suurenevad maksulised tulud seoses oodatava parema laekumisega 6,1 protsenti ning mittemaksulised tulud kasvavad 14 protsenti seoses välisvahendite mahu tõusuga. Maksupoliitika põhimõtted jäid samaks: maksusüsteem püsib stabiilse ja läbipaistvana, erandeid on süsteemis võimalikult vähe. Eesmärk on makse tõhusalt ja võrdselt koguda, tõkestades maksupettusi, ja sellega konkurentsikeskkonda parandada. Maksukoormus püsib 2015. aastal 32,7 protsendil. Majandusele pidi tagama kasvusõbralikuma maksustruktuuri tööjõumaksude langus. Tulumaksumäär langes 21 protsendilt 20 protsendile, töötuskindlustusmakse määr langes 3 protsendilt 2,4 protsendile ning maksuvaba tulu ülempiir tõusis 144 eurolt 154 eurole kuus. Riigieelarve kulud pidid kasvama Riigikogule esitatud eelnõu järgi 2014. aastaga võrreldes 487 miljonit eurot ehk 6,0 protsenti 8,543 miljardi euroni. Kulud kasvasid enamikel valitsemisaladel. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile pidi valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve püsima ülejäägis (0,8% prognoositavast SKPst). Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole. Valitsussektori eelarve nominaalne puudujääk on 0,5% prognoositavast SKPst, kuid riigil pole vajadust puudujäägi katmiseks laenu võtta.
2015. aasta tegelikud laekumised
Tänavu septembri lõpu seisuga kasvas riigikassasse laekunud tulude maht 3 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tänu tõhusale maksude kogumisele. Euroopa Liidu ja teiste toetuste laekumine seevastu jäi 25,9 protsendiga eelmisele aastale alla. Kulud kasvasid mullusega võrreldes 7,3 protsenti peamiselt suurenenud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muude toetuste väljamakse arvel.
Rahandusministeeriumi andmetel laekus üheksa kuuga riigile tulusid 5,9 miljardit eurot ehk 171,4 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal. Kuludeks suunati 5,98 miljardit eurot ehk 405,8 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal. 2015. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,45 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,67 miljardit eurot.
Maksutulu moodustab üle 80 protsendi riigi kogutuludest. Maksu- ja tolliamet kogus üheksa kuuga 5,25 miljardit eurot, mis on 332,5 miljonit eurot ehk 6,8 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Kasv tulenes peamiselt suuremast käibe- ja sotsiaalmaksu laekumisest. Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 1,79 miljardit eurot, käibemaksu 1,4 miljardit eurot ning aktsiise 652 miljonit eurot. Kõige enam kasvasid käibemaksu tasumine (137,6 miljonit eurot ehk 10,9 protsenti) ja sotsiaalmaksu laekumine (123,7 miljonit eurot ehk 7,4 protsenti). Edasiantavaid makse laekus kokku 879 miljonit eurot, mida on 41,9 miljonit eurot ehk 5 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.
Mittemaksulisi tulusid laekus septembri lõpuks 648,8 miljonit eurot, mis on 161,1 miljonit eurot ehk 19,9 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Mittemaksuliste tulude liikidest moodustasid suurima mahu ELi ja muud toetused summas 374,8 miljonit eurot, mis on aastaga vähenenud 131,1 miljonit eurot ehk 25,9 protsenti. Kaupu ja teenuseid müüdi aasta algusest 117,8 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 110,3 miljonit eurot.
Kuludeks suunati 5,98 miljardit eurot ehk 7,3 protsenti rohkem kui mullu. Kulud kasvasid eelmise aasta sama perioodi mahuga võrreldes 405,8 miljoni euro võrra. Kasvust üle poole ehk 208,1 miljonit eurot moodustasid väljamakstud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused. Kululiikide lõikes on aasta algusest tasutud toetusi summas 2,92 miljardi, muid tegevuskulusid 1,89 miljardi ning tööjõu- ja majandamiskulusid 982,9 miljoni euro ulatuses.
Tööjõu- ja majandamiskulude maht kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 75,3 miljonit eurot ehk 8,3 protsenti. Tööjõukuludeks kasutati 512,2 miljonit eurot, aastane kasv oli 4,2 protsenti. Majandamiskuludeks kasutati 470,7 miljonit eurot ehk 13,2 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.
Hetkel kuum
Investeeringuteks on aasta algusest suunatud 291,3 miljonit eurot, mis on 14,2 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Riigiasutused investeerisid ise 191,8 miljonit eurot, mis on 15,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Investeeringutoetusi seevastu anti 99,4 miljoni euro ulatuses, mis on 74,4 miljonit eurot ehk 42,8 protsenti vähem kui mullu.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 312,2 miljonit eurot ehk 31 protsenti aastaks plaanitust, mis on 80,4 miljonit eurot vähem kui eelmise aasta üheksa kuuga peamiselt struktuuritoetuste vähenemise arvel summas 49,6 miljonit eurot. Eelmise perioodi vahenditest rahastatavaid projekte on töös on veel 832 ning neid on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni. Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri-ja investeerimisfondide vahendeid. Alates käesoleva aasta algusest on uue perioodi toetusi välja makstud 47,3 miljoni euro ulatuses peamiselt maaelu arengukava meetmete raames.
Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas septembri lõpu seisuga 1,47 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 1,08 miljardit ning stabiliseerimisreservis 373,5 miljonit eurot. Võrreldes 2014. aasta septembri lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 143,8 miljoni euro võrra ehk 8,9 protsenti. Omandireformi reservfondi vahendid vähenesid aastaga 6,4 miljonit eurot, ulatudes 14,0 miljoni euroni.
Augusti lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarveülejääk 0,02 protsenti SKPst ehk 4,5 miljonit eurot. Keskvalitsuse eelarve oli puudujäägis 115,8 miljoni euroga. Haigekassa eelarve puudujääk on viimase viie kuuga vähenenud, ulatudes 15,4 miljoni euroni. Töötukassa ülejääk on aasta algusest olnud ülejäägis ja kasvanud kogu perioodi vältel ning moodustas augusti lõpus 35,5 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste eelarve on olnud aasta algusest ülejäägis, moodustades 100,2 miljonit eurot.
Allikas: Rahandusministeerium
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Tehisaru teeb töö ära, aga raamatupidaja vastutab ikkagi ise
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele