Tuuli Seinberg • 24. september 2015
Jaga lugu:

Kuhu digipööre raamatupidamise pöörab?

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa  Foto: Urmas Kamdron

10. Pärnu Raamatupidamiskonverentsil selgitas Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa, mis asi on digipööre ja kuidas see koormuse mõttes raamatupidajatele kergemaks teha.

Kurmet Ojamaa selgitas 10. Pärnu Raamatupidamiskonverentsil, et digipöörde alus on e-majanduse kontseptsioon. „Erinevaid definitsioone on siin palju, ent rahandusministeerium on võtnud aluseks selle, kui palju on majandusruumis masinloetavaid tehinguid – kui need on ülekaalus, ongi tegu e-majandusega. Meie ülesanne on valmistada ette vajalik infrastruktuur,“ rääkis Ojamaa ja tõi välja infrastruktuuri kirjeldamise olulised aspektid:

Tegevus peab toetama majanduskasvu. Peame suutma toetada koduturgu – olgu näiteks siis  e-residendid või globaalselt kättesaadavad e-teenused.Teiseks vajab e-majanduskeskkond tänasest enam avalikule huvile vastavat arvestusala infovoogu. Peaksime suutma kogu avalikkuse kätte jõudvat andmehulka nii palju töödelda, et see oleks kasulik infovoog, mitte puhastamata ja raskesti kasutatavad andmed. Eristama peab kahte infokasutajate sihtrühma: jaekasutaja, kes ei ole valmis pingutama andmemassiivist info hankimiseks, ja professionaalid, kes eelistavad toorandmeid.Maksukäitumine-  ja laekumine – eesmärk peaks olema konkurentsiolukorra parendamine ja hoidmine. Maksualane võrdne kohtlemine parandab aga konkurentsiolukorda.Halduskoormuse ja –kulu juhtimine. Siin tuleks vaatenurka muuta  – kui täna ütleb andmete esitaja, et koormust tuleks vähendada, peaks end käsitlema hoopis  andmete jagajana ühes suures protsessis.

Kurmet Ojamaa tõi välja ka plaanid, kuidas vajalike andmete esitamine ettevõtjatele ja raamatupidajatele kergemaks teha.  „Iga konkreetne andmeesitaja võiks valida infokanali ja aruandluse vormi, kuidas ta avaliku võimuga suhtleb. Ettepanek tekkis seetõttu, et raamatupidamise direktiiv võib siiski halduskoormust kasvatada – raamatupidamisandmete puhul koormus väheneb, aga kui raamatupidamispoolt kärpida, siis infovoog statistikaametisse ei jõua ja statistikaaruandeid tuleks rohkem teha. Et seda olukorda vältida, pakume välja lahenduse, kus avalik võim ei kirjuta ette, kuidas infot edastada, vaid  annab pigem tööriistad, nii et iga ettevõtja saaks valida, missugust vahendit ta info edastamiseks kasutab,“ tutvustas Kurmet Ojamaa tulevikuvisioone, mis peaks meid aitama e-keskkonda.

Ideede realiseerimiseks on rahandusministeeriumis ette valmistamisel a raamatupidamise seaduse teine pakett, milles püütakse raamida digipööret ja luua õiguslik alus nende muudatuste tarvis, mida e-majandus infrastruktuuri tekitab. „Peamine fookus on siin algdokumentidel – missugune on masinloetav algdokument, millised on nõutavad rekvisiidid, kas peab olema allkiri või mitte. Tõenäoliselt ei pea elektroonilisel algdokumendil edaspidi olema digiallkirja, vaid piisab teatud tingimustel kinnitusest. Raamatupidamise seaduse II paketiga peaksime liikuma esimesele kooskõlastusringile oktoobris,“ lubas Kurmet Ojamaa.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt