Tuuli Seinberg • 27. august 2015
Jaga lugu:

Statistikaaruanded – tüütu kohustus või väärt info?

Statistikaaruannete tulemusena sünnib huvitav info  Foto: Meeli Küttim

Statistikaaruanded tunduvad tüütud ja arusaamatu paistab ka see, miks samu andmeid peab meie e-riigis esitama erinevatele asutustele. Samas on andmete põhjal sündivat statistikat põnev lugeda, olgu tegu siis keskmise palga uuringu või näiteks Eurostati infoga.

Küsisime Statistikaameti peadirektori asetäitjalt Tuulikki Sillajõelt, miks ja kuidas statistikat tehakse ja kas oodata on ka muudatusi.

Miks statistikaaruandeid üldse tehakse? 

Statistikaaruanded on sisend statistika tegemisse. Statistika kajastab ühiskonna arengut numbrites. Statistikat on vaja nii riigijuhtimisel kui ka ettevõtete arengukavade koostamisel ja juhtimisotsuste langetamisel. Seega kasutavad esitatud andmete põhjal tehtud statistikat nii riigi- ja teadusasutused, ettevõtted, rahvusvahelised organisatsioonid kui ka eraisikud.

Statistika tegemisteks korraldab Statistikaamet aastas ligi 200 statistikatööd, millest kaks kolmandikku kasutab täielikult või osaliselt administratiivsete andmekogude (registrite) andmeid. Ligi poolte eSTATi aruannete puhul kasutatakse eeltäitmist Äriregistrile esitatud raamatupidamise aastaaruannetest, Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonidest vms andmetest. Riiklikesse registritesse kogutud andmed ei kata aga kogu statistika tegemise vajadust ja seetõttu tuleb Statistikaametil andmeid juurde koguda aruannetega.

Enamik kasutajaid, kes ajalehest põnevat uudist loevad, ei teadvusta, et see info ongi kokku pandud mõnele riigiasutusele esitatud või küsitluses antud vastuste põhjal. Rääkimata sellest, et oskaks selle infokilluga seostada Statistikaameti „tülikaid“ aruandeid. Paljud ei tea, et väga tunnustatud infopakkuja Eurostat ei tee ise ühtegi uuringut, vaid koondab liikmesriikide statistikaametitest saadava statistika.

Miks ja kaua veel aruanded dubleerivad üksteist? Näiteks palgaandmed on ju MTAl olemas.

Registriandmete laialdasem kasutamine, andmete esitamise tähtaegade ühtlustamine ja andmete vahetamine riigiametite vahel on üks Statistikaameti prioriteete ja aastatepikkuse järjepideva tegevusega oleme saavutanud selle, et statistikaaruannetega ei koguta samu andmeid, mis on kogutud juba teistesse registritesse. Kui rääkida konkreetselt, siis rahvusvaheliselt võrreldava tunni- ja kuupalga statistika tegemiseks ei piisa MTA kogutud andmetest, vaja on teada ka palga komponente nagu ebaregulaarne preemia, toetused ja tasu mittetöötatud aja eest. Samuti ei ole raamatupidamise aastaaruannetes ettevõtlusstatistika tarbijatele piisava detailsusega infot.

Miks aruanded visuaalselt nii inforohked ja kasutajavaenulikud on?

Aruannete esitamise kasutajakogemuse parandamiseks oleme analüüsinud praeguse tarkvara puudusi ja taotlenud raha kasutajaliidese lihtsustamiseks. Et Statistikaametil tarkvarainvesteeringuteks raha pole, sõltume selles osas täielikult välistest vahenditest ja sellest, kas meie taotlus rahuldatakse või mitte. Alates 2015. aasta suvest küsime regulaarselt aruannete kaupa ka andmeesitajate rahulolu, et siis selle põhjal konkreetsemaid kitsaskohti tuvastada ja võimalusel kõrvaldada.

Statistikaaruannetest ja valdkonna uutest tuultest räägib Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe lähemalt juba 24.-25. septembril toimuval Pärnu raamatupidamiskonverentsil. Soodushind kehtib kuni 31. augustini.

 

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt