• 27.08.15, 10:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Statistikaaruanded – tüütu kohustus või väärt info?

Statistikaaruanded tunduvad tüütud ja arusaamatu paistab ka see, miks samu andmeid peab meie e-riigis esitama erinevatele asutustele. Samas on andmete põhjal sündivat statistikat põnev lugeda, olgu tegu siis keskmise palga uuringu või näiteks Eurostati infoga.
Statistikaaruannete tulemusena sünnib huvitav info
  • Statistikaaruannete tulemusena sünnib huvitav info Foto: Meeli Küttim
Küsisime Statistikaameti peadirektori asetäitjalt Tuulikki Sillajõelt, miks ja kuidas statistikat tehakse ja kas oodata on ka muudatusi.
Miks statistikaaruandeid üldse tehakse? 
Statistikaaruanded on sisend statistika tegemisse. Statistika kajastab ühiskonna arengut numbrites. Statistikat on vaja nii riigijuhtimisel kui ka ettevõtete arengukavade koostamisel ja juhtimisotsuste langetamisel. Seega kasutavad esitatud andmete põhjal tehtud statistikat nii riigi- ja teadusasutused, ettevõtted, rahvusvahelised organisatsioonid kui ka eraisikud.
Statistika tegemisteks korraldab Statistikaamet aastas ligi 200 statistikatööd, millest kaks kolmandikku kasutab täielikult või osaliselt administratiivsete andmekogude (registrite) andmeid. Ligi poolte eSTATi aruannete puhul kasutatakse eeltäitmist Äriregistrile esitatud raamatupidamise aastaaruannetest, Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonidest vms andmetest. Riiklikesse registritesse kogutud andmed ei kata aga kogu statistika tegemise vajadust ja seetõttu tuleb Statistikaametil andmeid juurde koguda aruannetega.
Enamik kasutajaid, kes ajalehest põnevat uudist loevad, ei teadvusta, et see info ongi kokku pandud mõnele riigiasutusele esitatud või küsitluses antud vastuste põhjal. Rääkimata sellest, et oskaks selle infokilluga seostada Statistikaameti „tülikaid“ aruandeid. Paljud ei tea, et väga tunnustatud infopakkuja Eurostat ei tee ise ühtegi uuringut, vaid koondab liikmesriikide statistikaametitest saadava statistika.
Miks ja kaua veel aruanded dubleerivad üksteist? Näiteks palgaandmed on ju MTAl olemas.
Registriandmete laialdasem kasutamine, andmete esitamise tähtaegade ühtlustamine ja andmete vahetamine riigiametite vahel on üks Statistikaameti prioriteete ja aastatepikkuse järjepideva tegevusega oleme saavutanud selle, et statistikaaruannetega ei koguta samu andmeid, mis on kogutud juba teistesse registritesse. Kui rääkida konkreetselt, siis rahvusvaheliselt võrreldava tunni- ja kuupalga statistika tegemiseks ei piisa MTA kogutud andmetest, vaja on teada ka palga komponente nagu ebaregulaarne preemia, toetused ja tasu mittetöötatud aja eest. Samuti ei ole raamatupidamise aastaaruannetes ettevõtlusstatistika tarbijatele piisava detailsusega infot.
Miks aruanded visuaalselt nii inforohked ja kasutajavaenulikud on?
Aruannete esitamise kasutajakogemuse parandamiseks oleme analüüsinud praeguse tarkvara puudusi ja taotlenud raha kasutajaliidese lihtsustamiseks. Et Statistikaametil tarkvarainvesteeringuteks raha pole, sõltume selles osas täielikult välistest vahenditest ja sellest, kas meie taotlus rahuldatakse või mitte. Alates 2015. aasta suvest küsime regulaarselt aruannete kaupa ka andmeesitajate rahulolu, et siis selle põhjal konkreetsemaid kitsaskohti tuvastada ja võimalusel kõrvaldada.
Statistikaaruannetest ja valdkonna uutest tuultest räägib Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe lähemalt juba 24.-25. septembril toimuval Pärnu raamatupidamiskonverentsil. Soodushind kehtib kuni 31. augustini.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.12.24, 07:30
Avalikusta kliendi võlg ja tagastamise kiirus kahekordistub
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele