Autor: Raamatupidaja.ee • 28. juuli 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Alates juulist esitavad maksu- ja tolliametile (MTA) andmeid vähemalt 1000-euroste tehingute kohta kõik käibemaksukohustuslastest ettevõtjad. Käibedeklaratsiooni lisa esitamisega on ettevõtjad aidanud vähendada käibemaksupettuseid ning parandada konkurentsitingimusi.

Korrektselt käituvate ettevõtjate konkurentsiolukorra paranemisele viitab ka Eesti-siseste tehingute lisandunud väärtuse ehk müügi ja ostu vahe suurenemine. „Fiktiivsete arvete osakaalu vähendamine annab võimaluse ausal ettevõtjal oma toodangut hõlpsamini müüa ja seeläbi ka käibemaksu rohkem tasuda,“ selgitas MTA peadirektori asetäitja Egon Veermäe. „Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on Eesti tehingute lisandväärtus kasvanud 8,3 protsenti ja see ei ole alates 2007. aastast nii kõrgel tasemel olnud kui praegu,“ lisas Veermäe.

Fiktiivsete arvete osakaalu jätkuvale kahanemisele viitab ka asjaolu, et kuigi selle aasta esimesel poolaastal kahanes Eesti müük ja soetus vastavalt 62 miljonit eurot ja 426 miljonit eurot, siis käibemaksu tasumise kohustus hoopis kasvas 76 miljonit eurot võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Veermäe sõnul on tehinguinfo esitamise süsteemi mõjul hakatud maksuhaldurile ka vähem tagastusnõudeid esitama. Tagastusnõudeid esitatakse kuus keskmiselt 930 vähem ning nõuete summa oli esimesel poolaastal 23,4 miljonit eurot väiksem. „Oleme täheldanud ka, et uute menetluste puhul on vähenenud suureulatuslike pettuste osakaal, kuna käibedeklaratsiooni lisa abil tulevad need skeemid kohe välja,“ rääkis Veermäe.

Käibedeklaratsiooni lisa esitavad 44 protsenti kõikidest käibemaksukohustuslastest, kes on ka käibedeklaratsiooni põhivormi esitanud. Esitatud andmetega on kuus keskmiselt kajastatud ligi kaks kolmandikku Eesti käibest, mis on kuus keskmiselt ca 20,3 miljardit eurot.