Kuidas vältida maksupetuskeemi sattumist

Asjaolud, mis võivad teie tavapärasest tegevusest kõrvale kalduda ja kogumis esinedes viidata tehinguahelas maksupettuse toimepanemisele:

Tehingupool on tegevusvaldkonnas tundmatu Tegemist oli suure maksumusega keerulise tööga, mille eest pidi lõppkokkuvõttes vastutama kaebaja. Sõlmides alltöövõtulepingu OÜ-ga Teriteks Grupp, ei huvitunud aga kaebaja hoolimata eelnimetatud asjaoludest selle äriühingu suutlikkusest lepingut täita. Äris mõistlikult käitudes tulnuks sellist lepingut sõlmides otsustada ehitaja kogemuste, oskuste, võimaluste ja vastutuse üle.  (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-49-13, p 17)Tehingupoole esindaja(d) ei ole kursis valdkonna erisustega (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-49-13, p 17)Tehingupool pakub nii suurt kogust kaupa, mis pole ettevõtte suurust ja kogemust arvestades tavapärane (nt suured laovarud hoolimata sellest, et ettevõte on alles asutatud)  (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-49-13, p 17)Tehingupoole esindajad ei oma teadmisi pakutava kauba/teenuse tehiolude kohta  Samas on maksuotsuses OÜ-de Inkasso ABC, Amerbalt ja Arleko Baltic kohta tuvastatud, et tegemist oli äriühingutega, kelleseaduslikud esindajad ei teadnud midagi äriühingu majandustegevusest ega omanud kontrolli raha liikumise üle äriühingu pangakontol. Selliseid äriühinguid kasutatakse tavapäraselt käibemaksupettuse toimepanekuks, et rikastuda fiktiivse arve alusel riigilt tagasi küsitava sisendkäibemaksu näol, mis jääb riigile käibemaksuna laekumaüõta ja jõuab selle arve esitajale käibemaksu tasunud isiku või viimasega seotud isikute kätte tagasi.  (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-10-924, p 17)Tehingupoolel puudub majandustegevuse registris nõutav registreering (http://mtr.mkm.ee/) Kokkuvõtlikult võib seega märkida, et maksuseadusest (KMS § 29 lg 3 p 1) tuleneb maksukohustuslase kohustus tuvastada tehingu teine pool ja asjaolu, kas ta on maksukohustuslane. Selline kontrollimine eeldab vajalike ja mitte ebamõistlikult koormavate meetmete võtmist sellise olukorra saavutamiseks, kus hankijal ei saa olla ega pea enam olema mõistlikult kahtlust selles, et tehingu teiseks pooleks on arvetel näidatud maksukohustuslane. Sõltuvalt asjaoludest võib hoolsuskohustuse piisav täitmine eeldada ka eriseaduses sätestatud vorminõuete järgimise, registreerimiskohustuse täidetuse või muu sarnase asjaolu (teise tehingupoole poolt vastava tehingu tegemise õiguse) olemasolu kontrollimist. See ei ole vastuolus maksustamise üldpõhimõtetega ega ka Euroopa Kohtu otsusega liidetud asjas C- 439/04 ja C-440/04, sest hoolsuskohustuse vajalikul määral täitmata jätmine tähendabki hankija pahausksust.  (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-08-1021, p 16)Tehingupoole äriregistris registreeritud tegevusala ei vasta sellele, millega ta tegelikult tegeleb  (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-08-1021, p 16)Äriregistris nähtub teave tehingupoole tihedatest juhatuse liikmete ja osanike/aktsionäride vahetusest (sh välisriigi kodanike märkimine juhatuse liikmeteks/osanikeks/aktsionärideks) ning kontaktandmete muutmisestTehingupoolel puudub tavapärane tegevuskoht ning aadressiks on üksnes postkast, korter, teise äriühingu juriidiline või tegevuskoha aadress või tehingu asjaolusid arvestades puuduvad muud tehingu teostamiseks tavapärased majanduslikud tingimused (nt suure koguse puhul puudub ladu, sõidukid, töötajad jne)  Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja väidetud kahtlus, et OÜ SIM Veod ja OÜBuxtorf ei saanud olla kaebajale teenuste osutajad ega nende vahendajad, on asjas kogutud tõenditega leidnud kinnitust. OÜ SIM Veod juhatuse liikmeks perioodil 28. aprill 2005 kuni 28. juuni 2006 oli A.K. .A.K. 6. juuli 2007. a seletusest nähtuvalt puudusid tal äriühingu juhtimiseks vajalikud teadmised (ta ei olnud nt kursis käibemaksukohustusega). Osaühingul puudus kontor, osaühingu aadressil asus vaid postkast. A.K. väitis, et ta vormistas arveid osaühingu nimel, kuid ei selgitanud, kuidas ta sai seda vaatamata arvuti puudumisele teha ning kust pärinesid arvetel kajastatud andmed tehingute kohta. Samuti ei olnud ta kursis, kellele on antud volitused osaühingu esindamiseks, kes on ostjad ja allhankijad. OÜ SIM Veod väidetava volitatud esindaja M.A. e 18. aprilli 2007. a ütluste kohaselt võttis A.K. osaühingu arvele laekunud raha välja sularahas.  (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-08-855, p-d 9 ja 10)Tehingupoolel puudub internetis avalik, enda tegevust tutvustav lehekülgTehingupoole kontaktandmed: kasutusel olev e-posti aadress ja mobiiltelefoni number ei kuulu kohalikule sideoperaatorile või kontaktandmete pidev muutumine või salastatud telefoninumber (nt kasutusel kõnekaart)  Isegi, kui tundmatud isikud oleks OÜ Leeklill varjus kaebajale allhanke korras teenust osutanud, ei saaks osaühingut pidada heauskseks ostjaks. Sellisel juhul ei ole ta üles näidanud remonditööde peatöövõtu puhul vajalikku mõistlikku hoolsust. Kaebaja esindaja ei teadnud maksumenetluses, kellega ta OÜ-st Leeklill suhtles ega osanud muuhulgas nimetada osaühingu esindajate telefoninumbreid. Ringkonnakohus jagab maksuhalduri seisukohta, et mõistlik peatöövõtja selgitab välja alltöövõtja esindajad ja säilitab nende kontaktandmed, arvestades võimaliku vajadusega esitada tagantjärele ilmnenud puuduste korral pretensioone.  (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-06-1928 p 24)Tehingupoolega sõlmitakse kokkuleppeid väljaspool kontorit või tegevuskohta (nt bensiinijaamad ja kohvikud)Tehingupool ei soovi sõlmida lepinguid või lepingud on üldsõnalised, tarne- ja garantiitingimused puuduvad või on antud valdkonna puhul erandlikud Samas puuduvad ümberehitustööde osas ka igasugused täiendavad kokkulepped. Apellandiga võib põhimõtteliselt nõustuda selles, et kinnisvara hooldamiseks fikseeritud kuutasuga hoolduslepingu sõlmimist ei ole iseenesest põhjust pidada eluliselt ebausutavaks, kuid antud juhul tuleb silmas pidada konkreetselt sõlmitud lepingut, mis läheb oluliselt kaugemale tavapärasest hooldusteenusest, hõlmates ka määratlemata ulatusega ümberehitustöid, mille puhul ei saa kuidagi ratsionaalseks ega äris tavapäraseks pidada täpsemalt määratlemata kohustuste võtmist fikseeritud kuutasuga. Maksuhaldur ega halduskohus ei ole sekkunud eraõiguslike isikute majandustehingute vormistamisse. Lepinguvabaduse põhimõte ei tähenda, et maksukohustuslane ei peakski suutma tehingu tegemise asjaolusid täpsemalt selgitada ega säilitama neid asjaolusid kinnitavaid dokumente. (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-12-935 p 13)

Kaebaja kahjuks räägib asjaolu, et ta ei pidanud vajalikuks sõlmida väidetavate alltöövõtjatega kirjalikke lepinguid ega isegi tööde üleandmise-vastuvõtmise akte. Nõustuda tuleb kaebajaga, et kohustus kirjalikke lepinguid sõlmida puudub, kuid sellele vaatamata saab hinnata kaebaja käitumist aspektist, kuidas oleks äriühing tavapärase hoolsuse puhul käitunud. Jättes oma õigussuhte alltöövõtjatega piisava täpsusega fikseerimata, eelkõige kirjalikus dokumendis kajastamata alltöövõtu tingimused ja tehtava töö sisu, võttis kaebaja enda kanda sisuliselt kogu vastutuse töö kvaliteedi, sh garantiitööde eest. Taolist käitumist kahe äriühingu vahel ei ole alust pidada tavapäraseks.  (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-09-2473 p 9)

Kaupa või teenust tarnib tehingupoole asemel kolmas isik (nt Tehingupoolt esindavad läbirääkimistel ja lepingute sõlmimisel korduvalt üksnes erinevad volitatud isikud, kes ei ole äriühingu juhatuse liikmed) Isegi, kui tundmatud isikud oleks OÜ Leeklill varjus kaebajale allhanke korras teenust osutanud, ei saaks osaühingut pidada heauskseks ostjaks. Sellisel juhul ei ole ta üles näidanud remonditööde peatöövõtu puhul vajalikku mõistlikku hoolsust. Kaebaja esindaja ei teadnud maksumenetluses, kellega ta OÜ-st Leeklill suhtles ega osanud muuhulgas nimetada osaühingu esindajate telefoninumbreid. Ringkonnakohus jagab maksuhalduri seisukohta, et mõistlik peatöövõtja selgitab välja alltöövõtja esindajad ja säilitab nende kontaktandmed, arvestades võimaliku vajadusega esitada tagantjärele ilmnenud puuduste korral pretensioone.  (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-06-1928 p 24)Tehingupool teatab, et makse tuleb teha mõnele teisele isikule või on makse tegijaks mõni teine isik Eeskätt ja enamasti tõendavad tehingu toimumist tõendid üleantud kauba või saadud teenuse kohta, tasumine müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning (kontrolli¬misel) poolte kinnitus tehingu toimumise kohta.  (Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-81-12, p 16)Tehingupool pakub kaupa või teenust majanduslikult ebaloogilise (avalikust turuhinnast madalama/kõrgema) hinnaga Võttes arvesse kinnistute tasumist puudutavaid seletusi, kinnistute tavatult kõrget hinda, tasumist valdavalt sularahas ning asjaolu, et OÜ Erwes Eesti ei ole maksumenetluse ja halduskohtumenetluse käigus suutnud usaldusväärselt tõendada 27 588 400 krooni maksmist kuue kinnistu eest, on kolleegiumil piisavalt alust kahelda maksumaksja väidetavates kulutustes.  (Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-67-08 p 14)Tehingupoole maksetingimused on erandlikud (nt sularahas maksmine) – Võttes arvesse kinnistute tasumist puudutavaid seletusi, kinnistute tavatult kõrget hinda, tasumist valdavalt sularahas ning asjaolu, et OÜ Erwes Eesti ei ole maksumenetluse ja halduskohtumenetluse käigus suutnud usaldusväärselt tõendada 27 588 400 krooni maksmist kuue kinnistu eest, on kolleegiumil piisavalt alust kahelda maksumaksja väidetavates kulutustes.  (Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-67-08 p 14)Tehingu rahastamistingimused on tavapäratud (nt tagamata laen või ebaharilik intressimäär)

Kütus liikus läbi mitme vahelüli lõpptarbijani ühe päeva jooksul ning ükski lüli ei tasunud väidetavale hankijale kütuse eest enne, kui ostja oli talle selle eest tasunud. Seega finantseeris kogu ahelat lõpptarbija, kes juba terminalis sai kütuse omanikuks. Pealegi puudusid ahelas kajastatud äriühingutel rahalised vahendid kütuse eest tasumiseks.  (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-11-1176 p 9)

Tehingupoole nimel suhtlevad kolmandad isikud (nt esitatakse tehingupoole nimel allkirjastatud dokumendid kolmanda isiku poolt) Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude või tehingu vormistamiseks kehtestatud nõuded täitmata ega suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, sest ta pole silmas pidanud nõutavat ja tavapärast hoolsust. Seepärast tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Eeldada ei saa, et tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane. Kui arve esitanud isik pole käibemaksukohustuslane, pole ostjal õigust käibemaksu maha arvata. Seega oli ja on Riigikohtu halduskolleegium seisukohal, et käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal ka õigust käibemaksu maha arvata. Kui tasutakse suures summas sularahas ja ei tuvastata raha saanud isikut, kusjuures väidetav müüja eitab oma osalemist tehingus, siis on tegemist ostja sellise hoolsusnõude rikkumisega, mis võib kaasa tuua käibemaksu mahaarvamise õiguse kaotamise. Ka siis, kui väidetava müüja korraldusel tasutakse kolmandale isikule, võib põhjendatult tekkida küsimus tegeliku müüja kindlakstegemisest.  (Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-21-04 p 15)Kauba saatedokumentidele märgitud andmed ei ole õiged (nt transporditeenuse osutaja andmed) Kui apellant sai veenduda, et veoselehtedel näidatud autojuhid puitu ei vea, seda ei tehta veoselehtedel märgitud sõidukitega või lähtekohast või sihtkohta, siis ei ole võimalik apellandi heausksusest tehingute tegemisel rääkida. Maksuhaldur tuvastas maksumenetluses mõnel juhul veoselehel märgitud lähtekoha ja metsateatises märgitud asukoha niivõrd suure erinevuse, et mõistlik pole arvata, et puit veeti metsast välja sellesse kohta (3-11-2009 p 10); Tulenevalt VKS § 6 lg-st 1 peab kütuse müüja vormistama kütuse müügil saatedokumendi, mis võimaldab kütust ja selle kogust identifitseerida. VKS § 6 lg 2 p 3 sätestab: „Saatedokumendil peavad raamatupidamise seaduse alusel algdokumendis esitatavatele andmetele lisaks olema järgmised andmed: diislikütuse puhul märge, kas see on talvine või suvine“. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et osundatud säte on imperatiivne ja kütuse müüjale täitmiseks kohustuslik. Kuigi mittenõuetekohane arve ei tõenda veel tehingu mittetoimumist, osundab see asjaolule, et tehingu pooled ei ole kütuse saatedokumenti oluliseks pidanud. Tegelikult toimunud tehingute puhul on saatedokumentide puudused olulised kütise identifitseerimiseks ja võimalike nõuete esitamiseks kauba kvaliteedi osas. (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-09-915 p 20)Kauba transporti puudutavad asjaolud on vastavas valdkonnas tavapäratud

Ringkonnakohtu hinnangul oli kaebajal võimalus osutada veoteenust AS-le A.K.K. ja OÜ-le Gepox Transiit, kasutades OÜ-d HSF Ekspedeerimine. Nimetatud äriühingu juhatuse liige on M. T. ning kuni 16.03.2004 oli juhatuse liikmeks ka O. T.. Äriühing tegeleb kaubavedudega, 2004. aastal oli seal 19 töötajat ning äriühingu kasutuses olid ka vajalikud transpordivahendid. Nii on näiteks AS A.K.K. maksumenetluses selgitanud, et tema pöörduski veoteenuse saamiseks OÜ HSF Ekspedeerimine poole, kuna nimetatud äriühinguga oli olnud varasem koostöö. Kaebajal oli seega võimalik, näidates veoteenuse ostmist AS-lt Betox Group, kuid kasutades teenuse osutamiseks tegelikult nt OÜ HSF Ekspedeerimine vahendeid, viia äriühingust tulumaksuvabalt välja raha, deklareerides samaaegselt nendelt tehingutelt ka sisendkäibemaksu.  (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-08-1242 p 8)

Tehingupool kaubaga ise üldse kokku ei puutu (nt tarnib kauba keegi kolmas isik)  Sedavõrd suuremahuliste teenuste osutamisel on ka mõistlik eeldada, et teenuse saaja tunneb huvi ja teab, kes konkreetselt tema veoteenuseid teistele äriühingutele pakub (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-10-508 p 12). Hoolsuskohustuse teema omab tähendust üksnes maksupettuse kontekstis. Nimelt võib tavapärase hoolsuse mittejärgimine viidata asjaolule, et kaebaja ei olnudki väidetavast tehingupoolest, tema maksevõimelisusest jms reaalselt huvitatud ning seda just põhjusel, et tehingut tegelikult kaebaja teadmisel ei toimunud. Küll ei saa hoolsuskohustuse rikkumine iseseisvalt maksupettuses osalemist tõendada.  (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-08-1242 p 7) Eeltoodud loetelus mõne üksiku asjaolu esinemine ei too automaatselt kaasa etteheidet maksupettuses osalemise kohta. 

Allikas: MTA