OpusCapita Eesti tegevjuht Karl-Eric Schneider arutleb maksetähtaegade pikenemise mõju ning käibekapitalilaenu alternatiivide üle.
Pikad maksetähtajad on ettevõtetele suur probleem. Kui Eesti siseselt oleme harjunud arveid esitama 7-14-päevase tähtajaga ja selle aja möödudes ka oma kauba või teenuse eest tasu saama, on Euroopasse esitatavate arvete puhul üsna tavaline45-60 päevane maksetähtaeg, mis võib aga ulatuda ka 120 päevani.
 Krediidiinfo korraldatava krediidipoliitika turu-uuringu järgi pikenes möödunud aastal Eesti keskmine maksetähtaeg 15 päevale. Seejuures on meil eriti hea maksedistsipliin: keskmine maksehilinemine on vaid 7 päeva. Ning suur osa siinsetest ettevõtetest (87%) on üldiselt rahul oma klientide maksekäitumisega. Ettevõtete vaheline maksetähtaegade ja maksmiseks kuluva aja pikenemine kipub paraku olema tõusev trend. OpusCapita korraldas Soomes TOP 500 ettevõtte seas küsitluse, kust selgus, et vaid iga neljas ettevõte tasub ostetu eest rutem kui 30 päevaga. Rootsis tasub rutem kui 30 päevaga iga kolmas ettevõte. Palgapäev iga 3 kuu tagant
Pikkade maksetähtaegade surve all on väike- ja keskmised ettevõtted sunnitud suurendama oma likviidsust käibekapitalilaenuga. Kui likviidsust on vaja ka pärast palkade ja maksude tasumist kuni järgmiste arvete laekumiseni kuu alguses, pärsib see ettevõtete tegevust ja lõpuks ka omanike ettevõtlikkust. Piltlikult öeldes võib halvimal juhul palgapäev olla iga kolme kuu tagant ja edaspidi võidakse keelduda mõnest pika maksetähtajaga müügist. Samas on väikesed ja keskmised ettevõtted kõige innukamad uute töökohtade loojad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele