Rahandusminister Maris Lauri osales täna Helsingis toimunud Põhja- ja Baltimaade ministrite kohtumisel Maailmapanga presidendiga Jim Yong Kimiga. Päevakorras olid arengukoostöö rahastamise küsimused ja panga struktuurireformid.
2012. aastast panka juhtiv Kim andis ülevaate panga tulevikuplaanidest ning Põhja- ja Baltimaade esindajad esitasid enda nägemuse olulistest seisukohtadest.
„Maailmapank on tähtis rahastaja maailma kõige vaesematele ja keskmise sissetulekuga riikidele ja aidanud 1990. aastatel ka Eesti arengule kaasa. Nüüd on Eestist endast saanud abiandja, nii rahaliselt kui kogemuse jagamise läbi. Näiteks aitame koostöös Maailmapangaga toetada Kõrgõzstani riigirahanduse moderniseerimise projekti,“ kommenteeris Lauri. „Jätkusuutliku arengu tagamiseks tuleb riikide vajadusi põhjalikult analüüsida, et panga abiraha ja laenude abil jõuda parima tulemuseni riikide majanduste arendamisel ning vaesuse vähendamisel. Selleks panustab Maailmapank järjest enam oma teadmiste ja kogemuste jagamisele ning panga ekspertabi kasutavad ka arenenud, sh Euroopa riigid.“
Kohtumisel peatuti pikemalt Aafrikal, mille arengus on Maailmapangal oluline roll. Aafrika sisemajanduse kogutoodang on alates aastast 2000 kahekordistunud ning mitmetes riikides on majanduskasv väga kiire. Kontinendi mitmekesisus tähendab aga ka seda, et palju on konfliktipiirkondi, kus valitsevad ebastabiilsus ja äärmine vaesus.
Veel räägiti kohtumisel arengukoostöö rahastamismudelitest ja nende tõhususest ning kliimamuutustega võitlemisest vaesemates ja ohustatud riikides.
Kohtumisel osalesid lisaks Maris Laurile Soome, Rootsi, Taani, Norra, Islandi, Läti ja Leedu ministrid ja esindajad ning Maailmapanga Põhja-Balti valijaskonna direktor Satu-Leena Santala.
Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.