Kui (in)novatsioon on maksustatud

Maksu- ja tolliamet avaldab oma kodulehel eelotsuste kokkuvõtteid, millest huvitavamaid avaldab raamatupidaja.ee koos advokaadibüroo Antsmäe Loor maksuadvokaat Kaido Loori kommentaariga. Seekord soovis maksumaksja heakskiitu laenu ümberkujundamisele, kuid maksuhaldur tahab seda maksustada.

Maksumaksja oli laenuvõtjale andnud kinnisvaraarenduseks intressiga laenu alates 1999, kuid laenuvõtja ei olnud kohustusi täitnud. Maksumaksja ja laenuvõtja olid vähemalt eelotsuse ajal seotud isikud. Ilmselt oli laenuvõtja kinnisvaraprojekt siiski mingi oodatava kasumlikkusega, igatahes soovis maksumaksja oma nõuded, millest osa olid kahtlemata juba üle tähtaja (st. sissenõutavaks muutunud), ümber kujundada 5-aastaseks koostöölepinguks. Selle alusel oleks laenuvõtja intresside asemel tagastanud maksumaksjale investeerimisprojekti kasumist 90%. Maksumaksja lootis saada eelotsust, mis kinnitaks sellise ümberkujundamise (novatsiooni) maksuneutraalsust.

Nagu meie lugudes ikka, Maksu- ja Tolliamet taotlejaga ei nõustunud ja leidis, et laenutähtaja ja intressimaksete edasilükkamine ning intressimäära vähendamine on tegevus väljaspool tavapärast majandustegevust, ei ole äriliselt otstarbekas ega eluliselt usutav. Lisaks, intressitulu asendamine muul viisil kasu saamisega ei täida ärilist eesmärki ja ei ole põhivõla ega intressinõuete rahuldamine. MTA leidis, et mingisugusegi kasu saamine koostöölepingust on oletuslik ning vähetõenäoline ning et laenu andmine ei ole seotud maksumaksja ettevõtlusega. Kokkuvõtvalt MTA leidis, et tagastamatu laenu andmine ja laenu põhivõla ja tasumata intresside kapitaliseerimine põhivõlaks on maksustatav TuMS § 52 lg 2 p 1 alusel.

Kaido Loori kommentaar: selle eelotsuse kokkuvõttes on MTA avaldanud mitu ägedat mõtet. Eelotsusest nähtub, et laenuvõtjal oli mitmeid kinnisasju, mida laenuvõtja kavatses arendada, kuid varadele vaatamata pidas MTA plaanitud novatsiooni tagastamatu laenu andmiseks. Eelotsuse kokkuvõte kahjuks ei viita, millisele äriplaani analüüsi metoodikale MTA tugines. Samuti pidas MTA maksustatavaks laenu põhivõla kapitaliseerimist … põhivõlaks (NB! selles lauses ei ole kirjavigu). MTA leidis muuhulgas, et laenu andmine koostöölepingu alusel ei ole seotud maksumaksja ettevõtlusega, unustades tulumaksu kassapõhisuse ja et maksumaksja soovis vaid ümber kujundada olemasolevaid nõudeid, uut laenu välja andmata. Laen oli ju tagastamata, sest laenuvõtja ei suutnud oma laenukohustusi täita.

Ülaltoodust saab teha mõned vajalikud järeldused: seotud isikutega ja novatsiooni olukordades on maksuhaldur eriti tundlik või isegi ülereageeriv ning piirsituatsioonides tuleks eelotsuse taotlusele lisada usaldusväärse majanduseksperdi hinnang tehingu seotusele ettevõtlusega. Samuti teeb ärevaks asjaolu, et MTA hindab tehingu seost ettevõtlusega ja ärilisi eesmärke nii konservatiivselt, et maksurisk võib tekkida igast tehingust, mis veidigi ebatavaline näib. Aga nagu teada siis juba 19. sajandiga sai läbi see aeg, kus tavaliste tehingutega oli ettevõtjal võimalik konkurentsis püsida.

MTA avalikustab üldist tähtsust omavate toimingute ja taotlustes korduvalt kirjeldatud toimingute maksustamise kohta tehtud eelotsuse kokkuvõtte oma veebilehel rubriigis “Siduvad eelotsused” korra kvartalis.