Riigipühasid plaanitakse lisada

Seletuskirjas märgitakse, et kehtivas pühade ja tähtpäevade seaduses on Eestis ettenähtud 11 riigipüha. Nendeks on uusaasta, suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, kevadpüha, nelipühade 1. püha, võidupüha, jaanipäev, taasiseseisvumispäev, jõululaupäev, esimene jõulupüha ja teine jõulupüha.

Valdavalt kattuvad Eesti riigipühad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kehtestatudriigipühadega. Üheks erinevuseks on ülestõusmispühade 2. püha, mis on enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides riigipüha ning puhkepäev. Erandiks on vaid Eesti, Malta ja Portugal, kus ülestõusmispühade 2. püha on tavaline tööpäev.Samuti on kehtivas pühade ja tähtpäevade seaduses ettenähtud Eestis jõulude riigipühanatähistamine vaid detsembris, kuigi pooled usklikud tähistavad jõulusid 7. jaanuaril.

Vaatamata sellele, et Eurostati andmeil moodustavad usklikud Eesti elanikkonnast vaid 16 %(Eurobarometer Poil 2005), väidab Siseministeerium, et üle 400 tuhande Eesti elaniku on ühevõi teise kiriku liikmed (Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik - ~ 27 000, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik - 180 000, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik - 4500, Eesti Metodisti Kirik - 1700, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik — 170 000, Rooma-Katoliku Kirik - 6000 jt).

Eelnõu eesmärgiks on täiendada pühade ja tähtpäevade seadust sätetega, mis muudavad õigeusklike jõulupäeva ning ülestõusmispühade 2. püha riigipühaks ja puhkepäevaks. See aitab saavutada Eesti ühiskonnas suuremat tolerantsust ja solidaarsust. Antud muudatustele on omapoolset toetust avaldanud ka Eesti Kirikute Nõukogu.

Eelnõuga saab tutvuda SIIN. 

Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee