Riigikogu liige Lembit Kaljuvee teeb ettepaneku maksustada pangandussektor ettevõtte tulumaksuga, sest see annaks tuge riigieelarvele ning süvendaks Eesti inimeste usku õigluse võimalikkusesse.
Tegelikult on selleteemalised arutelud juba ammu käinud, aga mingile tõsisemale tasandile pole jõutud. Aga arutlegem. Endise pangatöötajana tean väga hästi, et finantssektor on viimased 20 aastat elanud justkui või sees. Minevikus oli muidugi ka aegu, kus pangandussegi investeeriti, uuendati oluliselt tark- ja riistvara. Aga need ajad on ammu möödas.
Viimastel aastatel on pangad oma teenuseid järjest vähendanud – suletud on kontoreid, vähendatud nende lahtiolekuaega, ära on korjatud pangaautomaate. Ja eelkõige on kannatanud just väiksemad kohad ning inimestel muutub elu maal ehk suurematest linnadest väljaspool aina võimatumaks. Pankade kasuminumbrid on aga kohati lausa müstilised.
Paraku pole aga võrdsust siingi. Pankade emamaades on nendesamade pankade teenused palju odavamad kui asumaal ehk siis Eestis. Samas on Eestis panga kulud teenuste osas palju väiksemad. Ka töötajatele makstakse palka oluliselt vähem kui kodus. Ja raha hoitakse enda käes väga odavalt. Seejuures me ei tea, mis selle meilt väljaviidava rahaga üldse tehakse.
Eestil on aga maksuraha väga vaja. 20protsendiline maks annaks eelarvele suurt tuge. Siis oleks võimalik oluliselt enam toetada politseid ja läbi viia ka piirivalvereform, mida praegusel ajal on hädasti vaja teha. Kui pangandussektor tulumaksuga maksustada, võiks tulu ületada 100 miljonit eurot aastas.
Lisaks riigieelarve tummisemaks muutumisele süvendaks pangandussektori maksustamine ka meie inimeste usku õigluse võimalikkusesse.
Just pangandusest oleks õige maksuraha võtta, sest selles majandusharus pole viimastel aastatel oluliselt investeeritud ja pole seda ette näha ka lähitulevikus. Näiteks raske- ja mäetööstuses, mida ma täiendavalt ei maksustaks, on tegu väga suurte investeeringutega. Põlevkivisektor on praktiliselt kogu oma tulu investeerinud.
Loomulikult on kõik eelöeldu vaid idee- ja mõttetasandil. Lahendusi hetkel veel pole. Lisaks tuleks lahendada mitmeidki probleeme, sealhulgas juriidilisi. Ometi on seda teemat just viimasel ajal paljudes ringkondades arutatud. Ning teema ka väärib arutelu ja arvutusi.
Autor: Lembit Kaljuvee, Tuuli Seinberg
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.