• 24.09.14, 11:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vaata, mis muutub 2015 sotsiaalvaldkonnas

Sotsiaalvaldkonna suurimad kulud on riiklik pensionikindlustus (1,57 miljardit eurot) ja ravikindlustus (945 miljonit eurot). Lisaks on sotsiaaltoetusteks kavandatud 590 miljonit eurot.
Järgmise aasta eelarve toob kaasa positiivseid muudatusi ka tervisevaldkonnas. „Eile avasime Jõhvis uue kiirabibaasi, kus hakkab tööle 120 inimest ja 16 kiirabiautot. Riigi eelarvest eraldame veel täiendavaid vahendeid, et viia lõpuni kiirabireform. Juurde luuakse õebrigaadid näiteks Tartusse ja Häädemeestele, et abi jõuaks kõigini veelgi kiiremini ja kvaliteetselt,“ ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. „Uuest aastast maksab Sotsiaalministeerium ka apteekrite lähtetoetust, et kindlustada apteekide püsimine maal. Toetus on mõeldud üldapteeki või selle struktuuriüksusesse tööle või tegutsema asuvale proviisorile ja farmatseudile,“ lisas Kruuse
Muutused uuest aastast:Kui pere taotleb toimetulekutoetust, võrdsustatakse selle arvestamisel lapsed pere esimese liikmega ehk toetus lapsele saab olema 100% senise 80% asemel. Eelmisel aastal sai toimetulekutoetust 6100 lastega peret.
• Lastetoetuste, sh vajaduspõhiste peretoetuse tõus
Perede toimetuleku parandamiseks tõusevad lastetoetused seniselt 19,18 eurolt 45 euroni esimese ja teise lapse kohta ning 100 euroni alates kolmandast lapsest. Samuti tõusevad vajaduspõhise peretoetuse summad 45 euroni perele, kus kasvab 1 laps, ja 90 euroni perele, kus kasvab vähemalt kaks last.• Pensionid tõusevad aprillist 5,9%, kasvab tulumaksuvaba miinimum pensionäridele
Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti, tulumaksu langetamise tulemusena tagatakse jätkuvalt pensionite maksuvabastus. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 374 euroni (praegu 354 eurot). Keskmine vanaduspension 44-aastase staažiga saab olema 374 eurot (praegu 353 eurot).• Toimetulekutoetuste arvestamisel on lapsed võrdsed pere esimese liikmega
• Toetus tugiperedele kasvab
Tugiperedele mõeldud toetus kasvab 25% ning tõuseb praeguselt 191,80 eurolt 240 eurole. Toetus on mõeldud peredele, kus kasvav laps on eestkostel või hoolduslepingu alusel. Muudatus puudutab ca 2000 last.• Matusetoetuse saajate ring laieneb
Taastatakse riikliku matusetoetuse maksmine majanduslikult vähekindlustatud peredele. Toetust makstakse matusekorraldajale, kelle pere sai toimetulekutoetust vähemalt ühel kuul viimase 12 kuu jooksul. Matusetoetuse suurus tõuseb 250 euroni. See kehtib ka kohalikele omavalitsustele, kes matavad omasteta inimesi• Sotsiaaltöötajate palgatõus
Kõigil avaliku sektori asutustel suureneb palgafond 3 protsenti, prioriteetsetes valdkondades nagu sotsiaal-, kultuur-, siseturvalisus ja õpetajad on palgakasv 4,5 protsenti.• Viiakse lõpule kiirabireform, luuakse täiendavad brigaadid
Kiirabi reformi lõpuleviimiseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit. Eestis luuakse juurde seitse uut õebrigaadi. Kohad: Häädemeeste, Valga, Tapa, Tartu, Saue ja kaks Tallinna.• Töötutoetuse määr tõuseb
Kui käesoleval aastal on töötutoetuse määr see 3,62 eurot päevas, siis 2015. aastal on see 4,01 eurot päev. Töötutoetus, mis 2014. aastal on keskmiselt 112 eurot kuus, tõuseb 124,25 euroni 2015.aastal.• Langeb töötuskindlustusmakse määr
Eesti Töötukassa nõukogu ettepanekul on järgmisel neljal aastal töötuskindlustusmakse määr 2,4%, sh töötajatel 1,6 % ja tööandjatel 0,8%.• Apteekritele hakatakse maksma lähtetoetust
Apteekri lähtetoetus on üldapteeki või selle struktuuriüksusesse tööle või tegutsema asuvale proviisorile ja farmatseudile ühekordselt makstav toetus. Toetuse kogusumma on 150 000 eurot, mis jaguneb kümne apteekri vahel.
Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele