Vaata, mida küsitakse 1000euroste arvete kohta

1. novembril 2014 jõustub käibemaksuseaduse muudatus, mis paneb käibemaksukohustuslastele kohustuse deklareerida KMD lisa INF vormil kõik vähemalt 1000 euro suurused arved. Seaduse jõustumiseni on veel natuke rohkem kui üks kuu aega, aga maksumaksjad on juba aegsasti hakanud muudatusega seotud tagajärgedele mõtlema ja esile on kerkinud rida praktilisi küsimusi. Paljud neist küsimustest on küll üsna valdkonnapõhised, kuid üldpõhimõtete tutvustamine on ilmselt kasuks paljudele maksumaksjatele.

Kuidas arvestada 1000 euro piirmäära?

Seadusemuudatuse eesmärk oli sätestada kohustus, et 1000 euro piirmäära arvestatakse väljastatud ja saadud arvete osas eraldi. Eraldi arvestust peetakse ka kreeditarvete osas. Kui näiteks ühele tehingupartnerile väljastatakse ühel maksustamisperioodil 900 euro suurune arve ja see sama tehingupartner väljastab vastu arve 700 euro suuruses, siis neid arveid kumbagi KMD lisal INF kajastama ei pea. Kui maksukohustuslane väljastab tehingupartnerile arve suuruses 800 eurot ja samale tehingupartnerile samal perioodil kreeditarve 500 euro ulatuses, siis jällegi neid arveid KMD lisal INF kajastama ei pea. Kui aga viimase näite puhul on väljastatava arve summa 1000 eurot ja kreeditarve 500 eurot, siis tuleb KMD lisal INF kajastada mõlemad arved, kuna müügiarve on 1000 eurot. Kreeditarvet näidatakse KMD lisal INF miinusmärgiga.

Mitme erineva maksumääraga arvete kajastamine?

Seadusemuudatus näeb ette, et KMD lisal INF tuleb deklareerida ainult 20% ja 9% maksumääraga käivet. Kui aga ühele arvele lisatakse mitme erineva reaga ka näiteks maksuvabakäive või mittekäive, siis lähevad ka maksuvabakäibe ja mittekäibe osakaal 1000 euro piirmäära arvutamise sisse. Näiteks väljastab maksukohustuslane arve, kus on eraldi ridadena välja toodud 500 eurot 20% maksumääraga käivet, 300 eurot 9% maksumääraga käivet ja 300 eurot maksuvaba käivet, siis kuulub selline arve KMD lisal INF deklareerimisele, sest arve kogusumma on üle tuhande euro. Kui kõigi kolme teenuse osas tehakse eraldi arve, siis ei kuulu need KMD lisal INF deklareerimisele, sest 20% ja 9% maksumääraga arvete kogusumma jääb alla 1000 euro.

Kas ja kuidas deklareerida ostuarveid, kui ostujuht on kaupluses ostnud kaupa firma krediitkaardiga?

See on küllaltki levinud praktika, kus firma töötajad saavad kasutada firma krediitkaarti või siis maksavad arve isikliku krediitkaardiga ja esitavad kuluaruande firmale. Mõlemal juhul on oluline, kas firma töötaja küsib kauba müüjalt firma nimele arve või mitte. Kui eraldi arvet firma nimele ei ole, siis on tegemist isikustamata müügiga ja sellist müüki ning ka ostu ei tule KMD lisal INF deklareerida.

Kas ja kuidas tuleb deklareerida lihtsustatud ostuarveid? Näiteks kütusetšekid?

Ostu poolel on arvete deklareerimisel oluliseks tingimuseks, et deklareerima peab KMD lisal INF selliseid arveid, mille alusel on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaks maha arvata. Kui maksukohustuslasel on bensiini tšekid ja ta lisab sinna oma nime, siis on tal õigus sisendkäibemaks maha arvata. Kui arve või arvete kogusumma ületab 1000 euro piiri, siis tuleb need lihtsustatud ostuarved KMD lisal INF ka deklareerida. Müüjal samade arvete osas deklareerimise kohustust ei teki, sest tema jaoks on see isikustamata müük.  

Tõnis Elling räägib 1000euroste arvete deklareerimise nüanssidest ja konksudest 1. oktoobril toimuval seminaril 1000 euroste tehingute deklareerimine ja käibemaksumuudatused.

Autor: Tõnis Elling, Tuuli Seinberg