Maksutõmblustele koidab ravi

Viimaste aastate praktika on tõesti pakkunud isegi veel riigieelarve arutelu ajal hulga näiteid eelnõudest ja seadusemuudatustest, mille peamine eesmärk on katta mõni suurem või väiksem auk eelarves. Selline praktika sai hoo sisse ajutisest (sic!) käibemaksu tõstmisest kahe protsendi võrra kriisi ajal. Tol ajal mõnes mõttes hädavajalik samm pani veerema muudatuste laviini, mille puhul aga ülepeakaela tormamine poliitiliste lubaduste katmiseks ei ole enam sugugi vajalik olnud.

Selline kiirustamine on alla kiskunud nii maksumuudatuste väljatöötajate kui ka seadusandjate autoriteeti. Pole ime, et ettevõtjad tunnevad ennast suuresti vaid lüpsilehmana, kellelt aina enam makse riigikassasse nõutakse, mitte võrdväärse partnerina avalikule sektorile. Pöördumisega nõustumine annab parlamendile võimaluse oma mainet ettevõtjate silmis parendada. Isegi kui see põhimõte ei vormu seadusena, saab sellest kujundada eelarve koostamise hea tava.

Eelarveaukude täitmisest lähtuvad maksumuudatused naeruvääristavad ühtlasi maksudebatti kui sellist. Otsustajad on kasutanud muudatuste läbisurumiseks jõupositsiooni. Teiste osapooltega arvestamine – kui seda on üldse olnud – on jäänud kaugele sisulisest debatist.

Teiseks soovib kaubanduskoda, et tulevikus oleks maksumuudatuse avaldamise ja jõustumise vahel vähemalt kuus kuud aega. Seda põhjusel, et ettevõtjatele oleks antud minimaalnegi aeg muudatustega kohanemiseks ja plaanide muutmiseks.

Ajalimiidi määratlemine muudaks ühtlasi seaduseelnõu koostajate suhtumise hoolikamaks. Sest puudulikult ettevalmistatud eelnõuga ei pruugita lihtsalt ajaraami mahtuda.

Vastuargumendina võib tuua, et mõnes olukorras võib kiire maksumuudatus osutuda väga vajalikuks – näiteks maksupettuste tõkestamiseks. Sellele räägib aga vastu asjaolu, et suuremahuliste käibemaksupettuste puhul kütuseäris oli ammu selge, kuidas skeem toimib. See aga ei seganud otsustajaid põrmugi enam kui aasta viivitamast, enne kui nõrgad kohad seaduses muutmist leidsid.

Muudatused uuest aastast. Toimetuse hinnangul võiks makse puudutavate seaduste vastuvõtmise ja jõustumise vahel isegi pikem ajavahe olla, näiteks aasta.

Lisaks võiksid muudatused kehtima hakata 1. jaanuaril. Nii oleks ka ettevõtjatel ette teada, millised muudatused firma uue eelarve koostamisel ees ­ootavad, ära jääks eelarveaasta keskel muudatustega paratamatult kaasnev segadus ja ajakadu. Rääkimata rahalisest kulust. Ning ettevõtjaid, kelle eelarveaasta ei kattu kalendriaastaga, saab siis vaadata eranditena, mis reeglit kinnitavad.

Autor: Äripäev, Tuuli Seinberg