Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mis on muutunud maksekäitumises?
Võrreldes Euroopa riikidega on Eestis maksetega viivitamine tarbijate ja ettevõtete poolt kasvanud võrrledes eelmise aastaga. Ka on üle 90 päeva võlas olevate arvete osakaal Eestis neli korda suurem kui Soomel.
Intrum Justitia poolt sellel aastal läbiviidud Euroopa maksetavade uuringus osalenud 10 000 ettevõtjast 55% tunnistasid, et hilinenud maksed ja kasvav krediidikahjum mõjutavad nende tegevust negatiivselt. 36% vastajatest tõdes, et nende ettevõtte püsimajäämine on seetõttu ohus. Iga teise vastaja arvates takistavad hilinenud maksed ettevõtte kasvu. Tegu on Euroopa Maksetavade Uuringu ajaloo (10 aasta) kõige kõrgemate näitajatega.
Maksekäitumise üldised näitajad Eestis ja EuroopasKui Euroopa ettevõtted tasuvad arveid keskmiselt 47 päeva jooksul arve väljastamisest alates, siis Eestis on see aeg 35 päeva. Eesti avalikus sektoris kulub arvete tasumiseks keskmiselt 25 päeva, samal ajal kui Euroopas kulub aega üle kahe korra rohkem ehk 58 päeva.
Kasvav krediidikahjumHoolimata sellest, et Euroopas tasutakse arveid kiiremini võrreldes eelmise aastaga on lootusetute võlgnevuste osakaal kasvanud aastaga 3,1% kogukäibest (3,0% eelmisel aastal) ehk 360 miljardi euroni Euroopas tervikuna. Eestis on lootusetuna mahakantavate arvete osakaal langenud 3,0%-lt 2,9%ni ehk 0,3 miljardi euroni (300 miljoni euroni). Lätil on lootusetuid võlgu juba 5,3% aastasest kogukäibest. Krediidikahjum Serbias, Horvaatias ja Kreekas on lausa 10% kogukäibest.
Eesti osas on murettekitavad aga faktid, et võrreldes paljude Euroopa riikidega on Eestis maksetega viivitamine tarbijate ja ettevõtete poolt kasvanud võrrledes eelmise aastaga. Lisaks on üle 90 päeva võlas olevate arvete osakaal Eestis neli korda suurem kui meie põhjanaabril Soomel, vastavalt 16% ja 4% kõikidest väljastatud arvetest.
Maksetega hilinemine ja krediidikahjum tekitavad üha kiiremini kasvavat võlaringi ja kõige suurema löögi all on paraku väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d) – need, kes moodustavad nii Euroopas kui ka Eestis põhiosa majanduse kasvust.
Majanduse taastumineEuroopa Maksetavade Uuringu järgi 64% Eesti ja 72% Euroopa ettevõtjatest leiab, et majanduse taastumine ei ole 2014 aasta alguses positiivset mõju avaldanud. Ainult 1% Islandi ja 2% Rootsi ettevõtete juhtidest on märganud majanduse taastumise positiivset mõju. Samal ajal on positiivset mõju märganud 30% Eesti ja Hispaania vastajatest, 36% Hollandi, 37% Taani ja suisa 44% Leedu ettevõtjatest.
Eestis vastajad on kogenud küll positiivseid arenguid, kuid käibelangus, likviidsus, tõusev maksetega hilinemine klientidelt (60%) ja laenupiirangud pankadest (38%) on endiselt kõrged. 52% vastanutest on vähendanud investeeringuid arendusse, mis avaldab negatiivset mõju tulevikus. 57% Eesti ettevõtetel puudub stabiilne orgaaniline kasv.
Maksekäitumise mõju tööturuleSel aastal esmakordselt uurisime ka hilinenud maksete seost kohalikule tööturule. Euroopa majandusmootor Saksamaa kannatab nõrga likviidsuse käes. 35% Saksamaa ettevõtetest on koondanud töötajaid hilinenud maksete tõttu. Pilt mujal Euroopas on üsna sarnane: Inglismaal 30 %, Hispaanias 28% ja Prantsusmaal 25% vastajatest on koondanud töötajaid . Eestis seevastu on ainult 11% ettevõtjatest pidanud töötajaid koondama.
Hetkel kuum
24% Eesti ettevõtetest ei palka uusi töötajaid just hilinenud maksete tõttu. Euroopa keskmine töötajate koondamise protsent samal põhjusel on isegi kõrgem. 40% Euroopa ettevõtetest ei palka uusi töötajaid ning 26% ettevõtetest peab töötajaid koondama hilinenud maksete tõttu.
KokkuvõtteksKui kujutada ette, et Euroopa ettevõtetel säiliks see 360 miljardit eurot, mis maha kanti, täiendavaks investeerimiseks oma ettevõttesse! Kui kõik arved makstaks õigeaegselt, oleks võimalik Euroopas luua peaaegu 8 miljonit täiendavat töökohta. Just seetõttu on krediidihaldus eluliselt tähtis majanduse tervenemisel.
Mis üllatas Eesti osas?
Kuigi pidevaks probleemiks ettevõtluses on maksetega viivitamine ning sellest tulenev krediidikahjum, siis ometi ei teata ega kasutata piisaval määral seadusandlusest tulenevaid võimalusi oma olukorra parandamiseks.Euroopa direktiiv 2011/7/EL ning selle alusel tehtud muudatused VÕS-is reguleerivad nii ettevõtete, kui ka avaliku sektori makseviivitusi ning vastavaid võimalikke meetmeid selle vastu.Antud võimalustega seadusandlusest olid tuttavad vaid 16% Eestis vastanutest, 33% Eestis vastanutest arvas, et seadusandliku regulatsiooni olemasolu ka eraisikute makseviivituste osas aitaks nende ettevõtte tulemusi oluliselt parandada.89% vastanutest väitis, et ei kasuta seda võimalust (EL direktiivi või VÕS poolt sätestatud õigust nõuda maksetega viivitamisel sissenõudekulu minimaalselt 40EUR ja 8,25% viivisintressi aastas), 10% vastanutest kasutab seda õigust aeg-ajalt ja ainult 1% vastanutest kasutab seda õigust igapäevaselt.
Seadusandlusega antud võimaluste mittekasutamise põhjused vastanute osas olid järgmised :
1. 13% eeldas, et neid täiendavaid kulutusi ei makstaks klientide poolt nii või teisiti ;2. 35% vastanutest ei olnud sellest õigusest teadlikud;3. 52% vastanutest arvas, et see kahjustaks tõsiselt nende suhteid oma klientidega.Kokkuvõtvalt.
Tervelt 81% vastanutest tõdes , et maksetega viivitamine on nende klientide puhul tahtlik tegevus!
Võib-olla oleks aeg hakata sügavamalt mõtlema selle peale, kas mittemaksev klient on lõppkokkuvõttes ikka hea klient?
Autor: Ivar Tammemäe, Tuuli Seinberg
Seotud lood
- ST
Kolme raamatupidaja kogemuslood
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Kolme raamatupidaja kogemuslood
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele