"Esimest korda ajaloos on riigieelarve täitmise aruanne rida-realt võrreldav eelarve täitmise aruandega," tunnustas rahandusminister Jürgen Ligi eelmise majandusaasta koondaruannet.
Täna kiitis valitsus heaks riigi 2013. aasta majandusaasta koondaruande riigi tegevuse, finantsseisu ja -tulemuste kohta koos riigikontrolli järeldustega. Aruanne koosneb tegevus- ja raamatupidamisaruandest ning sisaldab andmeid riigi, kohaliku omavalitsuse, valitsussektori ja avaliku sektori kohta tervikuna, selgitas rahandusministeerium.
„Esimest korda ajaloos on riigieelarve täitmise aruanne rida-realt võrreldav eelarve täitmise aruandega, mis on suur edasiminek riigi raamatupidamisel. Riigi rahanduse läbipaistvus paranes sellega oluliselt ning kulude kontroll lihtsustus,“ ütles Jürgen Ligi. „Tulemus kiidab meie riigi raamatupidamise korraldajaid, kes tunnustusavaldustest teenimatult kõrvale kipuvad jääma. Ka riigi aruandlus üldiselt on saanud heasse korda. Majandusnäitajatest positiivsemad on kasvanud tööhõive ning palgad.“
2013. aastal olid riigile laekunud tulud 7,7 miljardit eurot ja riigi poolt makstud kulud 7,6 miljardit eurot. Kassapõhised tulud ületasid kulutusi 30,2 miljoni euro võrra.
Eelmise aasta lõpul oli riigil varasid kokku 12,5 miljardi euro väärtuses, suurenedes aastaga 0,8 miljardi euro võrra. Sealjuures vähenesid likviidsed varad (raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud) 0,2 miljardi euro võrra. Riigi konsolideeritud kohutused olid samal ajal 5,5 miljardit eurot, suurenedes aastaga 0,5 miljardi euro võrra (sellest 0,3 miljardit eurot moodustas laenukohustuste suurenemine).
Riigikontrolli hinnangul on raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õige ning riigi majandustehingud sooritatud lähtuvalt riigieelarve seadusest, 2013. aasta riigieelarve ja 2013. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusest.
Valitsus esitab 2013. aasta majandusaasta koondaruande riigikogule kinnitamiseks lähiajal.
Autor: Äripäev, Tuuli Seinberg
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.