Maksumuudatusi peab sõeluma suur eesmärk

Eesti maksusüsteem vajab põhjalikumat ülevaatamist. Viimase aja kombel üksikuid “värvikaid” sanitaarremonte ette võttes on üha hägusamaks muutunud, miks ühte või teist muudatust just pikas plaanis vaja on.

Toimetuse hinnangul peab maksumuudatuste aluseks olema kindel kaugeleulatuv eesmärk. Ja see saab üldistades olla vaid meie inimeste heaolu ja ühiskonna jõukus, mitte näiteks eelarveaukude lappimine.

Jõukuse ja heaolu kasvatamiseks on mõistagi erinevaid viise. Paratamatult mängivad aga maksud selle juures väga olulist rolli. Tänases põhiloos toovad spetsialistid välja erinevaid võimalusi, millises suunas võiks edasi minna. Ning millised muudatused võiksid majanduse kasvule kasuks tulla. Või siis vähemasti ettevõtlust võimalikult vähe häirida.

Esimene ja ettevõtjaid tugevasti puudutav valdkond on tööjõumaksud. Tööjõumaksude vähendamisele on ettevõtjad juba ammu ja üksmeelselt tähelepanu juhtinud. Tundub, et seda on piisavalt teadvustatud ka otsustajate hulgas. Samas võiksid olla selles vallas sammud suuremad kui töötuskindlustusmakse määra muutmine (mis on ka kahtlemata tubli).

Üha enam on kõneks ka võimalikud varamaksud. See ei pruugi sugugi kaasa tuua rohkem raha väljaandmist, vaid paneb inimesed lihtsalt enam mõtlema ja tegutsema selles suunas, kuidas oma vara (paremini) teenima panna.

Taoliste üksikute ettepanekute tegemine ja nende üle arutlemine on hea. See teeb pilti klaarimaks. Aga selleks, et vaidlustes tõde sünniks, on ikkagi vaja kokku leppida peamises, mille heaks meie maksusüsteem tervikuna peaks töötama. Mitte ühelt (ala)eesmärgilt teisele hüppama nagu rannakividel. Fazeri tehase sulgemine Tallinnas või PKC Eesti tehase sulgemine Haapsalus vajavad ühtlasi analüüsi selle nurga alt, kuivõrd on need otsused seotud Eestis või meie naabrite juures tehtud või tegemata jäetud maksumuudatustega.

Vastuargument on kindlasti see, et põhjaliku maksumuudatuste süsteemi väljatöötamine on mahukas ettevõtmine, et sellega niisama oma lõbuks tegeleda. Eriti veel, kui iga muudatuse puhul peaks ka mõju analüüsima. Mõistagi oleks hea, kui koonduks grupp sõltumatuid spetsialiste, kes kõik ühiskonnas vähegi üles kerkivad maksuettepanekud kohe ilmekatesse numbritesse ümber panevad. Aga see võib osutuda keerukaks.

Selge, et ühiskonnas leiavad üksikud värvikad ettepanekud suuremat kõlapinda. Isegi mahukate seadusemuudatuste puhul käib arutelu lõpuks enamasti ühe-kahe meeldejäävama punkti ümber. See aga võib lubada näiteks tuluvabastuse 500 euroni tõstmise ettepaneku esitanud IRLil mõne kuu pärast järgmise valijate grupi püüdmiseks vabalt välja pakkuda välja mõne järgmise üksikteema. Atraktiivse, aga eelnevaga võib-olla sugugi mitte haakuva ettepaneku.

Teravalt kerkinud julgeolekuküsimuste kõrval saavad eelolevate riigikogu valimiste eel üheks oluliseks teemaks nimelt maksud. Selles teadmises – ja olukorras, kus maksusüsteemi kaasajastamise vajadus on ilmselge – ootab toimetus nüüd koos valijatega erakondadelt just tervikpakette, millise nn suure eesmärgi täitmise suunas ja milliste sammudega meie maksusüsteem muutub, kui nemad võimule saavad. Ning kellele ja kui palju see maksma läheb.

Autor: Äripäev, Tuuli Seinberg