Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigieelarves 7 kuuga üle poole plaanitud tuludest
Rahandusministeeriumi andmetel laekus seitsme kuuga riigieelarvesse tulusid 4,51 miljardit eurot ehk 56,2 protsenti aastaks planeeritust. Kulusid tehti sama ajaga 4,39 miljardi euro ulatuses, mis on 53,7 protsenti aastaks planeeritust.
2014. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega planeeritud tulusid 8,02 miljardit eurot ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,18 miljardit.. Maksutulusid laekus 3,81 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 0,71 miljardit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 57,4 protsenti ning mittemaksulised tulud 51,1 protsenti aastaks kavandatust. Eelmise aasta riigieelarvesse laekus seitsme kuuga aastaks kavandatud maksutuludest 58,2 protsenti ja mittemaksulistest tuludest 63,8 protsenti. on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist., sealjuures oli eelmise aasta võrreldava perioodi kulude maht 4,22 miljardit eurot, mis moodustas 54,2 protsenti kavandatust. Juulis tehti väljamakseid 631,2 miljonit eurot, mis on 7,7 protsenti kogu aastaks plaanitud kuludest. suunati juuli lõpuks 223 miljonit eurot ehk 32,3 protsenti aastaks plaanitud eelarvest. Aasta varasemalt oli investeeringuteks kasutatud 297 miljonit eurot ehk 40,6 protsenti planeeritud eelarvest. Tänavu aasta tagasihoidlikum investeeringute eelarve ning täitmine tuleneb sellest, et Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendamise vana perioodi 2007–2013 projektid hakkavad lõppema ja uue perioodi 2014–2020 vahendite kasutamine on alles algusjärgus. oli riigikassas juuli lõpu seisuga 1,54 miljardit eurot. Juuliga suurenes likviidsete varade maht 44 miljoni euro võrra, võrreldes 2013. aasta lõpu seisuga on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 119 miljoni eurot ehk 8,4 protsenti suurem. Kasv tulenes eelkõige likviidsusreservi suurenemisest eelarvepositsiooni paranemise arvel.
Tulusid laekus eelarvesse juuli lõpuks koos ettemaksudega 4,51 miljardit eurot
Mittemaksulised tulud
Suurimate tululiikidena on seitsme kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 1,3 miljardit eurot ehk 57,9 protsenti planeeritust, käibemaksu 0,97 miljardit eurot ehk 57,8 protsenti kavandatust ning toetusi 0,44 miljardit eurot ehk 48,7 protsenti eelarvest.Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga koguti tulusid eelarvesse 80 miljonit eurot ehk 1,8 protsenti rohkem, mis on ühelt poolt seotud maksutulude laekumise kasvuga 8,0 protsendi ehk 281 miljoni euro võrra ja teiselt poolt mittemaksuliste tulude vähenemisega 21,8 protsendi ehk 199 miljoni euro võrra. Võrreldes eelmise aasta seitsme kuuga on enim kasvanud sotsiaalmaksu laekumine 91 miljoni euro võrra ja käibemaksu laekumine 79 miljoni euro võrra. Mittemaksuliste tulude vähenemine tuleneb peamiselt saadud toetuste vähenemise arvel.Kulusid tehti seitsme kuuga 4,39 miljardi euro ulatuses ehk 53,7 protsenti plaanitust
Suurimate kuludena maksti seitsme kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks 1,83 miljardit eurot, mida on 7,7 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Selle põhjused on indekseerimisest tulenev pensionite tõus, pensionide tulumaksuvabastuse ja saajate arvu suurenemine ning suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tulenev ravikindlustuskulude kasv.Riigi tegevuskuludeks kasutati seitsme kuuga 722 miljonit eurot ehk 54,1 protsenti aastaks plaanitust. Eelmise aasta samal perioodil oli tegevuskuludeks kasutatud 55,1 protsenti eelarves kavandatust. Selle aasta seitsme kuu tegevuskulude maht on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 59 miljoni euro võrra ehk 8,9 protsenti. Kasvu taga on eelkõige osa antud toetuste ümberklassifitseerimine majandamiskuludeks ning tööjõukulude suurenemine. Personalikulusid maksti välja seitsme kuuga 388 miljonit eurot, mida on 7,4 protsenti enam eelmise aasta võrreldava perioodiga ning majandamiskulusid 334 miljonit eurot ehk 10,5 protsenti enam kui aasta varem samal perioodil.Investeeringuteks
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti juuli lõpuks välja 310 miljonit eurot ehk 34,5 protsenti aasta eelarvest. Seda on 84 miljonit eurot vähem võrreldes aastatagusega. Eelmise programmiperioodi 3,4 miljardi euro suurusest struktuuritoetuste mahust oli juuli lõpuks projekte heaks kiidetud 97,9 protsenti ja väljamakseid tehtud 82,1 protsenti.Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju
Juunis jätkus eelnevatel kuudel alanud valitsussektori eelarvepositsiooni paranemine. Võrreldes maiga paranes positsioon 86 miljoni euro võrra, mille tulemusena saavutati kuu lõpuks eelarve ülejääk 4 miljonit eurot ehk 0,02 protsenti prognoositavast SKP-st. Aasta varem samal ajal oli eelarve puudujäägis 94 miljoni euro ehk 0,5 protsendiga prognoositavast SKP-st. Erinevus kahe aasta vahel tuleneb peamiselt keskvalitsuse väiksemast puudujäägist sellel aastal.
Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele