Võlg kuhjub talumatuks

„Kokkuvõttes on tähtis, kas võlg on produktiivne või mitte. Kui võlg on õigesti investeeritud ja tekitab uusi tuluallikaid, millega laenukohustusi tasuda, on kõik hästi. Sul ei teki hiljem suuri probleeme,“ ütles investeerimisfirma Hoisington Investment Management asepresident Hunt.

„Praegu on aga võlakoorem aina paisunud ning järjest suurem hulk sellest rahast läheb lihtsa tarbimise ja finantsspekulatsioonide rahastamiseks,“ nentis Hunt. Tema sõnul ei loo selline tegevus piisavalt tulu, et eelnevat võlga tasuda. „Võlg võib seega olla nii hea kui ka halb asi,“ ütles Hunt.

Hunti sõnul on viimasel ajal pidevalt rõhutatud, kuidas ettevõtete- ja tarbimislaenud sel aastal tõusevad. Laenude tingimusi lõdvendatakse, et rohkem inimesi võtaks hüpoteek- ja autolaene. Hunt ütles, et niinimetatud subprime autolaenude (laenud, mis antakse inimestele, kes pankadest hästi laenu ei saa) osakaal on tõusnud 10 aasta kõrgeimale tasemele.

„Võetakse laenu, mille peab hiljem tagasi maksma,“ ütles Hunt. „Paljud  aga arvavad, et võlga ei olegi vaja tasuma hakata. Me lahendame oma võlaprobleemi uute võlgadega.“

Hunt nentis, et USA avaliku- ja erasektori võlg on praegu juba 346 protsendi juures SKP-st. Eurotsoonis on protsent isegi suurem, Jaapani era- ja avaliku sektori võlg on ületanud 650 protsendi piiri. „Teadustööd viitavad sellele, et kõrgema võlatasemega riikide jõudlus on tulevikus väiksem. Ja me näeme seda,“ ütles Hunt.

„Ülelaenamine on põhiline probleem. Aga me ei tee sellest välja, sest keskpankade rahapoliitika jaoks pole sobilik käsitleda selliseid probleeme,“ võttis Hunt jutu kokku. 

Autor: Mait Kraun, Tuuli Seinberg