15. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööandja on kohustatud maksma töötasu, puhkusetasu ja lõpparvet sõltumata sellest, millistel tingimustel on tööleping sõlmitud. Teatud juhtudel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale tekitatud varalise kahju, töölähetusega ja töölepingu lõppemisega seotud kulud ning koolituskulud, lisaks maksma hüvitist konkurentsikeelust kinnipidamise ja haiguse korral. Tööandjal ei ole lubatud töötajaga kokku leppida hüvitise maksmata jätmises või tasaarvestuses töötaja rahalise kohustusega, kui hüvitise maksmise kohustus tuleneb seadusest. peab hüvitama tööandjale tekitatud varalise kahju, samuti kahju, mis on tekitatud ebakvaliteetse tööga. Töötaja peab arvestama, et ta on kohustatud tööandjale maksma kuni ühe kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist juhul, kui ta ei asu tööle või lahkub töölt omavoliliselt. Töölepingu ülesütlemisel korraliselt ehk omal soovil on töötaja kohustatud hüvitama vähem etteteatatud aja keskmise töötasu ulatuses iga tööpäeva eest, mil ta töölt varem lahkus.

Töötaja

Kõige sagedasem on tööandjale tekitatud varalise kahju nõue. Kui töötajaga varalise vastutuse kokkulepet sõlmitud ei ole, on kahju hüvitamise nõue õiguspärane ainult siis, kui tööandja on kindlaks teinud töötaja süü kahju tekitamises.

Lähemalt loe SIIT 

Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee