Vaata ettevõtja jaoks olulisi lähiaja seadusemuudatusi

Juuli esimesel päeval jõustub üle 250 seadusemuudatust, kuid suurem osa neist ei mõjuta märkimisväärselt ettevõtjate igapäevaelu, kirjutab Kaubanduskoda oma e-teatajas. Olulisemateks muudatusteks on töötamise registri käivitumine ning majandustegevuse registri (MTR) uuendamine, mis toob kaasa muudatusi ettevõtete majandustegevuse registreerimise ja tegevuslubade taotlemise osas. Järgnevalt toome teieni kokkuvõtte 1. juulil jõustuvatest tähtsamatest õigusaktidest.

Töötamise registri loomine

Tervikteksti leiad siit ja muudatused siit.

Alates 1. juulist 2014 peavad tööandjad hakkama haigekassa registri asemel töötajate andmeid kandma uude töötamise registrisse, mis asub e-maksuameti keskkonnas. Enne 1. juulit haigekassa infosüsteemi kantud andmed kantakse uude süsteemi üle automaatselt, seega neid andmeid tööandja enam ise uuesti registreerima ei pea. Töötamise registrisse tuleb sisestada töötaja andmed enne töötaja faktilist tööle asumist. Andmed, mida registrisse kandma peab, on töötaja isikukood; töötamise alguse kuupäev; töötamise peatumise algus- ja lõpukuupäev ning peatumise alus; töötamise lõpetamise kuupäev ning alus. Töötamise registrisse tuleb kanda ka võlaõigusliku lepinguga (käsundus- või töövõtuleping) töötavad isikud.

Loe täiendavalt:

10 küsimust registri kohta

EMTA koduleht

Majandustegevuse registri (MTR) uuendamine

Terviktekst: Riigikogu võttis 5. juunil vastu vastu seadusmuudatused, mis ei ole veel Riigi Teatajas avaldatud. Praegu Riigi Teatajas olev majandustegevuse seadustiku üldosa seadus neid muudatusi veel ei kajasta.

MTRi uuendamine on seotud 1. juulil jõustuva majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega, mis toob kaasa muudatusi ettevõtete majandustegevuse registreerimise ja tegevuslubade taotlemise osas. Edaspidi on tegutsemiseks luba vajavaid ettevõtlusvaldkondi senisest vähem. Mõnel tegevusalal kaob vajadus oma tegevus MTRis registreerida, mõnes valdkonnas asendub see teatamiskohustusega. Paljud valdkonnad, kus seni oli vajalik luba või registreering, lähevad nö vaba majandustegevuse alla ehk neis tegutsemiseks ei ole eraldi luba või teatamist vaja Näiteks võib tuua jaekaubanduse ja toitlustamise, mille puhul on edaspidi loobutud MTRi registreeringust (majandustegevuse teate peab esitama ainult alkoholi ja tubakatoodete müügi puhul). MTRis kannet omavate ettevõtete kanded viiakse üldjuhul automaatselt üle uude süsteemi. Ettevõtjad, kellel registris olemise kohustus kaob, kustutatakse sealt automaatselt – ettevõte saab jätkata tegevust ilma registreeringuta. Kui siiani tuli ettevõtjatel oma registriandmeid igal aastal 15. aprilliks kinnitada, siis edaspidi on see seotud majandusaasta aruande või tuludeklaratsiooni esitamisega. Samuti ei tule MTRi kannete eest enam tasuda riigilõivu.

Loe täiendavalt:

Register uueneb

Juhatuse liikme ravikindlustuse ooteaja lühenemine

Tervikteksti leiad siit ja muudatused siit.

Alates 1. juulist lühendatakse Kaubanduskoja ettepanekul juhatuse liikme ravikindlustuse tekkimise ooteaega seniselt 3 kuult 14 päevani. See tähendab, et uue juhatuse liikme ravikindlustus tekib 14 päeva möödudes alates juhatuse liikmeks asumises (seni tuli oodata 3 kuud). Lisaks lühendatakse võlaõigusliku lepingu alusel töötavate isikute ravikindlustuse ooteaega 3 kuult 14 päevani. Muud ravikindlustuse tekkimise tingimused jäävad muutmata, sh tingimus, et isiku eest tuleb maksta iga kuu sotsiaalmaksu.

Töötuskindlustuse seaduse muudatused

Tervikteksti leiad siit ja muudatused siit.

Muudetakse töötuskindlustusstaaži arvestamise korda. Alates 1. juulist 2014 ei sõltu kindlustusstaaž enam töötajale välja makstud tasust ja sellelt kinni peetud töötuskindlustusmaksust, vaid töötatud perioodist. Siinkohal eristatakse võlaõigusliku lepinguga (käsundus-või töövõtuleping) töötavaid isikuid, kelle puhul jääb kehtima senine maksepõhine süsteem. Töölepingu alusel töötaval isikul võetakse kindlustusstaaži arvestamise aluseks andmed Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist ja võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutaval isikul Maksu- ja Tolliameti maksukohuslaste registrist.

Finantsteenuste reklaaminõuete täpsustamine

Tervikteksti leiad siit ja muudatused siit.

Lisaks senisele kohustusele näidata reklaamis ära krediidi kulukuse määr, tuleb alates 1. juulist reklaamis välja tuua ka intressimäär, krediidisumma või selle ülempiir, vajadusel lepingu kestvus, finantseerimisel asja või teenuse hind kohe välja ostes ja vajadusel makstav kogusumma ning tagasimaksete summa. Intressimäära esitamisel tuleb ära näidata, kas tegemist on fikseeritud või fikseerimata intressimääraga ja tasud, mis sisalduvad krediidi kogukulus tarbijale. Teabe esitamiseks tuleb valida selline kirjatüüp ja -suurus, mis muudab selle tavalise tähelepanu juures märgatavaks, arusaadavaks ning muust teabest selgelt eristatavaks.

Väärismetallide pöördmaksustamine

Tervikteksti leiad siit ja muudatused siit.

Käibemaksuseaduses täiendatakse pöördmaksustatavate kaupade nimekirja väärismetallide (nt kuld, hõbe, plaatina, pallaadium) ja väärismetalli sisaldavad metallimaterjalide ning vääriskividega (nt teemant, smaragd, safiir, rubiin). Seega läheb alates 1. juulist käibemaksu tasumise kohustus eelnavalt nimetatud kaupade müüjalt selle ostjale.

Korrakaitseseadus

Tervikstekst: Riigikogu võttis 5. juunil vastu vastu seadusmuudatused, mis ei ole veel Riigi Teatajas avaldatud. Praegu Riigi Teatajas olev korrakaitseseadus neid muudatusi veel ei kajasta.

Muudatused leiad siit.

Korrakaitseseaduse muutmise üheks eesmärgiks on korrastada järelevalve tingimusi ettevõtja majandustegevuse üle. Alates 1. juulist 2014 võib ettevõtja majandustegevuse üle teostada ka nn inspektsioonilist järelevalvet, mille peamisteks eesmärkideks on ohu ennetamine ning väljaselgitamine. Inspektsioonilise järelevalve käigus võib ettevõtjat näiteks küsitleda, nõuda dokumente, siseneda ruumidesse jne.

Autor: Äripäev, Tuuli Seinberg