5. mai 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Varasemad sotsiaalkindlustuse ja tervisesüsteemi analüüsid näitavad, et näiteks tööealise elanikkonna vähenemine ja vanemaealiste osakaalu suurenemine on ravikindlustuse rahastamisele ja raviteenuste osutamisele väga suure mõjuga. Valitud eeldustega prognoos toetab eelmisi uuringuid -  praeguse rahastamis- ja kuluprofiiliga jätkates on haigekassa tulude ja kulude vahe pikaajaliselt negatiivne.                        

„Uus tööriist aitabki tuleviku riske paremini mõista ning teha läbimõeldud otsuseid. Mudeli abiga saab hinnata eri meetmete ja trendide mõju ravikindlustuse tulude ja kulude pikaajalisele tasakaalule,“ kommenteeris rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali. „Senisest paremini saab arvestada nii võimaliku probleemi ulatust kui plaanitavate muudatuste mõju eelarvele ja hinnata kogu süsteemi kestlikkust.“Haigekassa juhatuse esimehe Tanel Rossi sõnul on Eesti Haigekassa finantstugevuse tagamisel oluline pikaajaline tulude ja kohustuste hindamine ning meditsiini-, majanduse- ning rahvastikunäitajate erinevate arengustsenaariumite arvestamine. „Meie strateegia põhieesmärk on tagada Eesti ravikindlustuse terviklik ja tasakaalukas areng, suurendada eelarveprotsessi stabiilsust ning tagada haigekassa vahendite sihipärasem ja efektiivsem kasutamine,“ selgitas Ross.„Hinnangu andmisel tasub ka meeles hoida, et lisaks finantsilisele lähenemisele on tähtis ka tervishoiu laiem korraldus ehk milline on teenusepakkumise võrgustik, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ning elanike tervisekäitumine,” lisas Praxise tervishoiupoliitika analüütik Priit Kruus.Prognoosimudelit rahastati riigikantselei tarkade otsuste fondist ja Euroopa sotsiaalfondi vahenditest. Uuringu leiate rahandusministeeriumi alajaotusest.

Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee