Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Neivelt: pensionifondid ostku põllumaad
Pankur Indrek Neivelti sõnul võiks põllumajandusettevõtted müüa maa pensionifondidele ja olla ise rentnikuks, siis saaksid maaharijad ka reaalset raha investeeringute tegemiseks.
Esmakordselt käis Neivelt selle idee välja viie aasta eest. Nüüd kommenteeris ta teemat Äripäeva erilehele Põllumajandus ja ütles, et arvab tänagi samamoodi.
"Vaatasin siis, et meie tublid pensionifondide juhid investeerisid oma raha a´ la Itaalia riigi võlakirjadesse. Nad olid õpikutest lugenud, et riigi võlakirjad, eriti ELi riikide võlakirjad, on praktiliselt riskivabad. Ja tootlus oli korralik. Likviidsusest rääkimata," meenutas ta.
Samal ajal müüsid Eesti maaomanikud põllumaad, ostsid itaallased, rootslased, soomlased jt välismaalased. "Neil on meist suuremad kogemused kapitalistlikes tingimustes majandamises. Maa tootlus, kui jätta kõrvale hinnatõus, on väga madal. Aga hinnatõus on puhas spekulatsioon. Likviidsus on ka viletsam kui Itaalia võlakirjadel. Selles mõttes võis fondijuhist aru saada. Teda hindavad meiesugused tulevased pensionärid ju kvartali ja aasta tulemuste põhjal. Tootlus loeb," selgitas endine Hansapanga juht.
"Kui nendele tegevustele samaaegselt vaadata ja mõeldes pensionile, tundus see tegevus üsna jabur. Maa on ikka toitnud ja toidab ka tulevikus. Aga me vahetame maa mingite võlakirjade vastu. Ja nende riikide võlakirjade vastu, kes tegelikult seda teenindada ei jaksa," kommenteeris Neivelt.
Sealt sündiski pankuril mõte, et maa võiks osaliselt kuuluda siinsetele pensionifondidele. "On vähemalt reaalne vara. Ja need maad võiks põllumeestele rendile anda. Ja maaharijal peaks olema eelisostuõigus. See oleks õiglane ja loogiline lahendus," lisas ta.
Aasta Põllumees 2013 ja piimakarjakasvataja Tõnu Post Saaremaalt Kõljala Põllumajanduslikust OÜst arvab, et pensionifondidele võiks põllumees müüa 49% ja enda kätte jätta 51% maast. Leping võiks olla näiteks kümne aasta peale. Põllumehele peab jääma kindlus, et tema maad tema vastuseisust hoolimata edasi ei müüdaks.
Posti sõnul on täna üha enam põllumaa rendihinda seotud Euroopa Liidu toetuse ehk nn ühtse pindalatoetusega. Pensionifondide mängutuleku korral võikski Posti sõnul nende huvi või tootlus olla siis 49% sellest ühtsest pindalatoetusest.
Autor: Annika Matson, Tuuli Seinberg
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele