2. aprill 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Paneme robotid makse maksma

Eesti maksusüsteem on üsna kinnistunud ning arutelud käivad peamiselt maksumäärade ühe-kahe protsendi võrra siia- või sinnapoole liigutamise üle. Samas tuleks meie maksusüsteemi atraktiivsemaks ja tõhusamaks muutmiseks kindlasti kaaluda ka n-ö raamist välja mõeldud ideid.

Isegi kui see tänasel päeval võib tunduda liiga julge või teostamatu, ei tähenda see, et tulevik ei võiks just mõne sellise, praegu veel visiooni tasandil idee päralt olla.

Hiljutisel Palgafoorumil pakuti näiteks välja idee, et piltlikult öeldes võiksid töötajate asemel tööjõumakse maksta hoopis robotid. Seega võiks olla maks olla näiteks määratud pakiautomaatidele, mis meie igapäevast elu on märksa lihtsamaks muutnud ning asendanud postiljonide töö. Põhjus on lihtne – mida aeg edasi, seda enam teevad inimeste eest ära töö robotid, keerukamad ja lihtsamad aparaadid ja masinad.Täna saab ettevõtja, kes kasutab sadat pakiautomaati, kõik hooldusarved kuludesse panna. Seevastu tema konkurent, kellel on tööl sada kullerit, on koormatud ränga käibe-, sotsiaal- ja tulumaksukohustusega. Võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt oleks ammu aeg inimest asendavaid masinaid maksustada alustuseks vähemalt sotsiaalmaksuga (33% masina poolt genereeritud käibest) või osaga sellest.Miks mitte kaaluda automatiseerimise suuremat seostamist meie maksusüsteemiga? Mõistagi ei saaks sellist korda rakendada üleöö ja ülepeakaela. See eeldab nii põhjalikku analüüsi kui ka nö masinamaksu määrade väljatöötamist.On aga selge, et igasuguseid meie elu lihtsustavaid roboteid nii ettevõtluses kui igapäevaelus tuleb aina juurde. Samuti on nende üle arvepidamine suhteliselt lihte, kindlasti mitte keerulisem kui töötajate registreerimine. Samal ajal jääb inimtöökäsi kogu aeg vähemaks ning üha enam killustub ka inimeste tööaeg erinevate ettevõtmiste vahel. Ning mida aeg edasi, seda enam selline tendents ühiskonnas levib, mistõttu inimtööjõu ja selle maksustamise administreerimine muutub üha keerukamaks. Nii polegi midagi võimatut ja ületamatut selles, et robotid ja masinad hakkavad inimeste asemel makse maksma, sest neid on ka lihtsam kokku arvutada.Miinuseks võib olla see, et kulude kokkuhoiuks ei hakata enam nii palju aparaate või masinaid soetama. Teisalt paneb aga konkurents siin asjad paika. Kui teenindus muutub ebamugavaks, valib klient teise kaupluse või panga, kus kassaaparaatide või rahaautomaatidega ei koonerdata. Tööstuses ei ole samuti karta, et ettevõtjad hakkaksid vähikäike tegema ning näiteks saeraame saja saemehega asendama.Taolise maksusüsteemi sisseseadmisega pälviks Eesti kahtlemata kogu maailmas tähelepanu. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on aga enese nähtavaks tegemise olulisust raske ülehinnata. See on väga oluline nii potentsiaalsete investorite kui ka üha enam kõneks oleva välistööjõu jaoks. Sisuliselt võiks Eesti muutuda riigiks, kus tööjõumakse ei ole. Praegu on just  nende kõrge tase ettevõtjatel peamiselt hambus, kui maksudest Eestis juttu tuleb.Praegu tähendab palga tõstmine või kallimate töökohtade loomine – mille poole odava tööjõuga riigi mainest vabaneda sooviv Eestis ju igati püüdleb – kohe ettevõtjale ka suuremat maksukoormust. Robotite maksustamise puhul võiks see loogika olla vastupidine. Ehk siis mida uuenduslikum on tehnoloogia, seda vähem peaks proportsionaalselt maksu tasuma. See looks ühtlasi lisahoova innovatsiooni ja arengu toetamiseks ettevõtluses ja ühiskonnas tervikuna.

Autor: Äripäev, Tuuli Seinberg

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700