Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksuamet, ära kiusa algajat ettevõtjat
Iga kohtumine maksuametis tähendab vähemalt kaht tundi istumist akendeta ruumis ja rumalatele küsimustele vastamist. Ning tulemus on ikka see, et varsti tuleb äraütlev otsus.
Nii võtab oma kogemuse maksuametiga kokku maksukonsultant, kes tegeleb klientide jaoks ettevõtete asutamise juurde kuuluva asjaajamisega.
Äripäeva hinnangul tuleks ettevõtluskeskkonnale kasuks, kui maksuamet lähtuks käibemaksukohustuslaseks pürgijaid kontrollides eeldusest, et enamik neist on ikkagi ausad ettevõtjad, mitte petised. Või kaabakad, kui kasutada rahandusminister Jürgen Ligi sõnavara.
Maksupettuste ärahoidmine ja ausa konkurentsi tingimuste loomine on ilma vähimagi kahtluseta head ja õiged eesmärgid, kuid nende poole liikumisel ei tohiks algajalt ettevõtjalt ära võtta motivatsiooni äriga tegeleda. Isegi põhjalikum kontrolli käigus peaks ettevõtjale siiski jääma tunne, et maksuamet kohtleb teda õiglaselt ja suhtub austusega tema ajaressurssi.
Paberkirjad on ajast ja arust. Maksuamet soovib käibemaksukohuslase numbrit välja andes veenduda, et seda ei hakata kuritarvitama ning registrisse pääsevad vaid need, kes tõepoolest ettevõtlusega tegelema hakkavad.
See on igati arusaadav. Põhjalikuma kontrolli läbib umbes pool käibemaksukohustuslase numbri saamise avalduse esitanuid. Kuid kontrolli läbimine ei peaks ausale ettevõtjale tähendama ebameeldivat kahtlustamise kadalipu läbimist.
On kahetsetav, et maksuamet ei kasuta küllalt e-riigi võimalusi ning saadab täiendavate tõendite esitamise korralduse alati posti teel tähitud kirjaga. Seda nõuab nimelt maksukorralduse seadus. Samas aga ei keela seadus lisaks sellele saata ka e-kirja, mida on kindlasti mõistlik teha: eesmärk on ometi kirja kättesaamine, mitte selle teelepanemine. Kui tähitud kiri ei jõua aegsasti saajani, siis jääb soovitud registreering saamata, nagu näitab tänases kaaneloos kajastust leidnud näide. Teine probleem tähitud ärikirja saatmise puhul on see, et kiri ootab postkontoris saajat kuni 15 päeva, ent korralduste endi tähtaeg on lühem, hakates jooksma juba ajast, mil ametnik teate koostab. Maksuhaldur lubab siiski tänavuse poolaasta lõpust peale ettevõtluse kontrolli korralduse edastama hakata e-maksuameti kaudu.
Kahtlustav suhtumine. Rohkem veel kui tähitud kirjad, mis ei pruugi õigel ajal saajani jõuda, teeb algajatele ettevõtjatele aga muret maksuametnike kahtlustav suhtumine. Ettevõttel, mis on alles tegevust alustamas, on tihtipeale raske tõendada oma plaanide ausust, pikemat aega tegutsenud ettevõttel on seda oma varasemat tegevust kajastavate dokumentide abil palju kergem teha. Ka maksuameti enda töö kergendamise huvides on alustavaid ettevõtteid mitte ülearu dokumentatsiooni esitamisega koormata. Maksuhalduril pole vaja omalt poolt suurendada ohtu, et eellepinguid ja äriplaane hakatakse valmis tegema ainult maksuametile esitamiseks. Abi oleks sellestki, kui kontrollimise periood oleks pikem ja rahulikum. See tähendaks ettevõtjale vähemat stressi ja võimalust keskenduda oma põhitegevusele.
Autor: Äripäev, Tuuli Seinberg
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele