Fondidevahelise konkurentsi vähesus on viinud selleni, et investeeritakse passiivselt ja ja tootlus on väike, kuid valitsemistasud suured.
Riigikontrolli teatel soodustab praegune süsteem varajast pensionile minekut, mis süvendab pensionikindlustuse puudujääki. „Kohustusliku kogumispensioni süsteemi oleks vaja rakendada viisil, mis viiks soovitud tulemusteni ja looks toimiva konkurentsi II samba fondide vahel. Pensionisüsteem vajab pikaajalist kava, eriliiki pensionide reformimist ja II samba fondide regulatsiooni edasiarendamist,“ teatab riigikontroll. Aruande järgi vajab riik pikaajalist plaani, kuidas tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus tööealiste inimeste vähenemise, pensionäride arvu suurenemise ja oodatava eluea kasvu tingimustes.
Riigikontrolli hinnangul tuleks vähendada vahet II samba võimaluste ja ootuste vahel. „Kuigi II samba fondide peamine eesmärk on kasvatada pensionikogujate raha ostujõudu, on fondide keskmine reaaltootlus nullilähedane,“ vahendas aruanne riigikontrolli järeldusi. „Fondidevahelise konkurentsi vähesus on viinud olukorrani, et investeeritakse passiivselt ja tootlus on väike, kuid valitsemistasud on suured. II sammas ei ole veel täitnud ka teisi kohustusliku kogumispensioni süsteemi loomisel seatud eesmärke. II samba fondid on Eesti majanduse ja finantsturgude arengut mõjutanud vähe.“
Reklaam
Riigikontrolli teatel tuleks riigil otsustada vajalike meetme rakendamine esimesel võimalusel, et tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus.
Autor: Ken Rohelaan, Tuuli Seinberg
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.