Ka püsiv või kasvav kliendibaas annavad tunnistust heast mainest ja usaldusest. Millised võiks olla aga omadused, mis aitaks karjääriredelil ülespoole ronida? Toome ära mõned punktid, mis võiks olla iga raamatupidaja tööoskuste mapis.
• Hea arvutamisoskus. Raamatupidaja peaks suutma protsente ja suhtarve võtta ka siis, kui kalkulaator on kadunud ja elekter läinud. Lisaks toetab matemaatika loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet, mis on raamatupidaja töös samuti hädavajalikud.. Kogu suhtlus ei käi siiski arvude keeles ega näost näkku. Sageli tuleb oma mõtted, analüüsid ja soovitused kirjalikult vormistada, olgu siis tegu tegevusaruande või prognoosi selgitustega. Seepärast on tähtis, et oskaksid end täpselt ja õigesti kirjalikult väljendada. Seadused, määrused, eeskirjad ja standardid muutuvad pidevalt. Internetiajastul on vajalike seadustega kursis olemine hõlpsam kui varem, ent teadma peab seda, millistest allikatest usaldusväärset teavet otsida ning kuidas end täiendada. Kergekujuline numbri- ja tähenärimise komme tuleb raamatupidajale ainult kasuks. Finantsala on tõeline mikromaailm, kus tuleb tähele panna tibatillukesi detaile, sest pisimgi viga võib maatasa teha nii teie kui ka kliendi maailma. Kuigi raamatupidajaid kujutatakse sageli huumorivaeste kuivikutena, on hea suhtlemisoskus sel alal suur pluss. Esiteks aitab see luua usaldusliku suhte klientidega, teiseks tuleb aga aruandeid ja analüüse esitleda ka ettevõtte juhtidele ning kolleegidele. Ka aitab kolleegidega suhtlemine silmaringi avardada ja kogemusi jagada. Midagi pole parata, arvelaua ajastu on möödas. Raamatupidaja, kes ei oska kasutada oma töövahendeid, kulutab liigselt aega ebavajalikele toimingutele ning võib delikaatsed isiku- ja finantsandmed lausa ohtu seada. Sestap tuleb endale korralikult selgeks teha nii vajalikud programmid kui ka see, kuidas praegusel küberajastul andmeid kaitsta.
• Laitmatu kirjaoskus
• Seaduste tundmine.
• Võime märgata detaile.
• Suhtlemisjulgus.
• Arvutioskus.
Autor: Tuuli Seinberg, Juuli Laanemets