Käibedeklaratsiooni lisade täitmine ja nendest kümnete miljonite kirjetega andmebaasi loomine ei ole mitte lihtsalt mõttetu asendustegevus (sest see ei takista kurjategijaid oma pettusi jätkamast, kuid võtab palju tähelepanu ebaoluliste vigade selgitamisele), vaid otseselt kahjulik ettevõtluskeskkonnale tervikuna.
Seaduseelnõu pooldajate seisukohtadest saab välja lugeda riigi soovi hakata ettevõtjaid aina rohkem kontrollima ja jälitama — järgmise sammuna ootaksid meid kohustuslik e-arve, riiklik raamatupidamisprogramm, sularaha keelustamine jne, mis lõpeks kõikide ettevõtjate kogu majandustegevuse info reaalajas jälgimise ja talletamisega ehk sisuliselt kogu eraettevõtluse riikliku kontrolli alla võtmisega. Kas me sellist Eestit tahame?
Küsimus ei ole tehnilises võimekuses, vaid põhiseadusega kaitstud isikuõiguste ja —vabaduste austamises. Tänapäeval ei oleks tehniliselt mingit probleemi kiibistada kõik inimesed ning talletada iga samm, iga kõne, internetikasutus jne, kuid me ei tee seda ainult sellepärast, et demokraatliku riigi kodanikud ei ole sellise isikuvabaduste piiramisega nõus. Võrreldes vana Euroopaga on Eesti inimesed oma privaatsuse loovutamisesse suhtunud suhteliselt mõistvalt (näiteks Saksamaal peetakse inimestele isikukoodide omistamist siiani põhiseadusevastaseks ja Suurbritannias tunnistati 2010. aastal kehtetuks ID-kaardid), kuid igal asjal on piir.
Meile valmistab muret ka loodava „superandmebaasi“ turvalisus. Maksu- ja tolliametis (MTA) vahetub igal aastal sadu ametnikke ning keegi ei saa välistada, et tulevikus nii mõnigi neist loob endale erasektorisse tööle mineku tarbeks korraliku andmebaasi tulevaste konkurentide hankijatest ja klientidest. Jah, me usume, et MTA arvutisüsteemid on turvalised, kuid kindlasti olid väga turvalised ka Ameerika Ühendriikide luureteenistuse NSA süsteemid, mille sisu on siiski praeguseks kogu maailmale avalikuks saanud.
Ametiautode erakasutuse optimaalne maksustamine on probleem, millega on Eestis saanud pead murda kõik rahandusministrid enne praegust ja saavad tegeleda ka kõik järgmised. Ei ole võimalik leida kõigile sobivat meetodit, mida oleks lihtne kontrollida, kuid mis ühtlasi tagaks ka võimalikult õiglase maksustamise. Mis tahes muudatuse tegemisel ei tohi unustada, et maksumaksjate enamik kasutab ametiautot valdavalt töösõitudeks ning paljudes Eesti paikades on sõiduauto kasutamine üldse ainus toimiv liikumisviis.
Rahandusministeeriumis valminud eelnõu, millega soovitakse piirata kõikide ametiautode sisendkäibemaksu mahaarvamist põhjendusega, et väike osa ettevõtjaid kuritarvitab kehtivat seadust ja kasutab kallist maksuvaba ametiautot valdavalt isiklikul eesmärgil, on ebaõiglane ja solvav kõikidele ausatele maksumaksjatele, kelle jaoks on sõiduauto igapäevaselt vältimatult vajalik töövahend.
EML arvates ei ole praegust juba ligi 10 aastat kehtinud erisoodustuse ja omatarbe maksustamise süsteemi vaja muuta, kuid erisoodustuse hinna võiks seada sõltuvusse auto hinnast. Samuti tuleks avalikus teenistuses kehtestada nõue, et ametnikud maksavad oma töövälise autokasutuse ise kinni, mitte ei lase maksumaksja rahast makse maksta. Esimeses järjekorras kehtib see rahandusministri enda kohta, kelle 2013. aastal soetatud uue ametiauto Mercedes-Benz E 350 maksumus on 52 488 eurot.
Eesti Maksumaksjate Liit on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Maksumaksjate liit nõustab ja koolitab oma liikmeid maksuõiguse küsimustes ning annab välja ajakirja "MaksuMaksja" ja maksualaseid raamatuid. Liit ühendab üle 2000 liikme.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!