Eesti Panga 2014. aasta eelarve maht on 19,4 miljonit eurot, mis on 4,1 protsenti väiksem kui mullu. Keskpank soovib hoida kulusid kontrolli all ja analüüsib pidevalt töökohtade vajalikkust, sest palga ja IT-kulude kasv on möödapääsmatu.
Keskpanga eelarve kahaneb 2013. aastaga võrreldes 2,5 protsenti, kui jätta kõrvale sularahakulud, mis on aastati väga erinevad. Eesti Panga president Ardo Hansson ütles, et keskpanga eelarve peegeldab Eesti Panga juhatuse nägemust tõhusast organisatsioonist. „Tugiteenuste arvelt vähendasime töökohtade arvu ning leidsime säästuvõimalusi taristu- ja muude teenuste kuludes. Kuressaare kompleksi müük aitas samuti piirata kulusid. Põhiliseks kasvukohaks on personalikulud, et püsida tööjõuturul konkurentsis,“ sõnas Hansson.
Hanssoni sõnul on juhatuse strateegiline vaade hästi nähtav, kui võrrelda kulusid pikema perioodi vältel. „Eesti Panga eelarve on viimase kahe aasta peale kokku kasvanud veidi alla 1 protsendi, kuid sama ajaga peaks Eesti nominaalne majanduskasv ulatuma üle 12 protsendi. Eelkõige oleme  piiranud tugiteenuste kulusid. Samuti hindame pidevalt töökohtade vajalikkust, sest pikas plaanis jätkavad kasvu palga- ja IT-kulud,“ lisas Hansson.
Eesti Panga soovib pakkuda ühiskonnale keskpanga teenuseid võimalikult kvaliteetselt ja tõhusalt. Pidades tähtsaks, et kulutuste tase suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) jääks tasemele, mis on võrreldav varasemate aastatega. Seega keskpanga teenuste suhteline kulu Eesti ühiskonnale ei tohiks tõusta. Kuna sularahakulud on aastati väga erinevad, on need võrdlusest välja jäetud. Kui keskpanga 2013. aasta eelarve maht oli 0,095 protsenti SKPst, siis majandusprognoosile tuginedes on 2014. aasta eelarve puhul sama näitaja vaid 0,087 protsenti SKPst.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele