Audiitortegevuse seaduse ütleb, et kui avaliku huvi üksuses on tööle võetud siseaudiitor või ostetakse siseauditeerimise teenust sisse, siis isik, kes tegeleb siseaudiitori kutsetegevusega peab omama asjakohast kvalifikatsiooni.
Avaliku huvi üksusAudiitortegevuse seadusega, mis jõustus 08.03.2010 sätestati siseaudiitorite tegevuse õiguslikud alused ja defineeritakse „Avaliku huvi üksuse“ sisu. Seaduse §-s 13 on sätestatud tunnused, mille alusel loetakse ettevõte avaliku huvi üksuseks: börsil noteeritud ettevõtted, pangad, kindlustusseltsid, suuremad omavalitsused ja riigiosalusega ettevõtted.
Lisaks loetakse avaliku huvi üksusteks ka muid suuruse poolest märkimisväärseid ettevõtteid, mis pakuvad „tavalisi“ tooteid või teenuseid. Kui ettevõttel on keskmiselt 1000 töötajat, varade kogumaht 33 miljonit eurot või tulu aastas enam kui 66 miljonit eurot, on suur tõenäosus, et oma tegevuste planeerimisel ja elluviimisel tuleb järgida avaliku huvi üksusele kehtestatud nõudeid. Selliseid ettevõtteid pole Eestis palju, kuid nad on enamasti kõigile hästi nähtavad – nagu telefoni- ja andmeside-, elektri- või soojateenuseid pakkuvad firmad.
Audiitortegevuse seaduses on, et kui avaliku huvi üksuses on tööle võetud siseaudiitor või ostetakse siseauditeerimise teenust sisse, siis isik, kes tegeleb siseaudiitori kutsetegevusega peab omama asjakohast kvalifikatsiooni. Seni on siseaudiitoreid palgatud erinevate kvalifikatsioonide alusel, mõnikord ka ainult elukogemusele või isiksuseomadustele tuginedes.
Siseaudiitori kutse taotlemineSeadusandja seisukohalt on siseaudiitor piisava kvalifikatsiooniga juhul, kui talle on omistatud atesteeritud siseaudiitori kutse. Siseriiklik kutsekvalifikatsiooni süsteemi on integreeritud Rahvusvahelise Siseaudiitorite Instituudi kutsesertifikaadi (edaspidi IIA) eksamid. Nii loetakse audiitortegevuse seaduse §5 sätestatud atesteeritud siseaudiitori kutsele vastavaks IIA välja antud sertifitseeritud siseaudiitori kutsesertifikaati CIA® (Certified Internal Auditor).
Seda suunda toetavad ka 1. jaanuaril 2014 jõustuvad väärtpaberituru seaduse, krediidiasutuste seaduse ja kindlustustegevuse seaduse uued redaktsioonid – avaliku huvi üksustest toimetavad siseaudiitorid peavad omama atesteeritud siseaudiitori kutset, nagu see on ette nähtud audiitortegevuse seaduses.
Audiitortegevuse registri andmetel oktoobrikuu (2013) lõpu seisuga on Eestis 21 tunnustatud siseaudiitorit (atesteeritud siseaudiitori kutset või avaliku sektori üksuse kutsetaset omavat isikut), kes enamasti on tegevad riigisektoris. Avaliku informatsiooni põhjal, mis registrist kättesaadav on, ei ole täna Eestis atesteeritud ühegi panga, kindlustusseltsi, börsil noteeritud ettevõtte või muu turul domineeriva ettevõtte siseaudiitor.
Mitmed siseaudiitorid on juba varasemalt omandanud CIA kutsesertifikaadi ja seaduse nõude täitmiseks tuleb olemasolev CIA kutsesertifikaat rahandusministeeriumi juures registreerida, esitades audiitortegevuse portaali kaudu CIA tunnustamise taotlus. Seda saab teha läbi veebi
www.audiitortegevus.ee . Olemasoleva CIA kutsesertifikaadi tunnustamine rahandusministeeriumi poolt ei peaks võtma enam kui paar nädalat.
Siseaudiitori eksamKui aga nimetatud CIA kutsesertifikaati siseauditi töötajal täna veel ei ole, siis on üsna ebatõenäoline, et ta 1. jaanuariks 2014 eksami kõik moodulid sooritatud saab. Eksamil on kolm moodulit, vastata tuleb kokku 325 küsimusele kokku 6,5 tunni jooksul.
Atesteeritud siseaudiitori kutse saamiseks nõutav kutseeksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa eksam sooritatakse elektrooniliselt IIA kutsetunnistuse taotlejate juhtimissüsteemi (IIA Certification Candidate Management System, edaspidi CCMS) vahendusel:
www.globaliia.org/certification. CIA eksam koosneb kolmest moodulist, täiendav informatsioon CIA eksamistruktuuri kohta on leitav
SIIN.
Eksami sooritamisel teavitab IIA taotlejat positiivsest tulemusest ning see tuleb e-mailitsi edastada rahandusministeeriumile; peale AJN vastavasisulist kinnitust otsustatakse taotlejale atesteeritud siseaudiitori kutse andmine.
Veelgi huvitavam on olukord, kui avaliku huvi üksus on mõne välismaise kontserni tütarettevõte ja siseaudiitori kutsetegevust korraldab kontsernikeskne siseauditi üksus. On üsna tavaline, et ettevõttes andmeid koguvad siseaudiitori assistendid, kes on kohapeal palgatud inimesed , aga järeldused teeb siseauditi osakonna juht või siseauditi eest vastutav isik välisriigis. Kehtiva ja kehtima hakkava regulatsiooni eesmärk on eelkõige see, et avaliku huvi üksuses teostatav siseauditeerimise töö oleks kvaliteetne (vastaks siseauditeerimise definitsioonile, eetika koodeksile ja standarditele) ja siseauditi eest vastutav isik oleks piisavalt kvalifitseeritud ning Eesti riigil oleks neist piisav ülevaade. Eestis tegutsevate ettevõtete siseauditeerimise eest vastutavad välismaised isikud peavad olema samuti rahandusministeeriumi juures registreeritud (ehk olema eelkirjeldatud moel atesteeritud siseaudiitorid). Kaob võimalus väita, et keegi kusagil juhib ja vastutab siseauditeerimise kui kolmanda kaitseliini kontrollmeetme toimimise eest - siseaudiitori kutsetegevusega tegelevad hoopiski piisava ja asjakohase oskusteabega spetsialistid.
Autor: Monika Peetson, Juuli Laanemets