Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et ootustele vastavalt jätkus ka oktoobris tarbijahindade kasvu kiire aeglustumine. Aastases võrdluses kasvasid hinnad 1,5%, eelmise kuuga võrreldes vähenesid aga 0,3% võrra.
Hinnakasv aeglustus juba neljandat kuud järjest. Viimati oli alla 2-protsendiline tarbijahindade kasv 2010. aasta märtsis.
Mertsina hinnangul tuli põhiline osa hinnakasvust toidule ja elektrile tehtud kulutustest. „Kodudesse jõudnud elekter kallines aastases võrdluses 29,9%. Oktoobris tõusis elektri börsihind aastases võrdluses aga vaid 16,3%. Kui elektri börsihind on selle aasta jooksul tõusnud keskmiselt 14,6%, siis kodumajapidamistest lõpptarbijate jaoks on see kallinenud enam kui 29% võrra. Vahe tuleb peamiselt sellest, et paljudel kodumajapidamistel on pikaajalised fikseeritud elektrihinnaga paketid. Kuises võrdluses vähenes elektri börsihind 1,3%, kodudesse jõudnud elekter aga 1,6%. Suvekuudel toimunud elektrihinna kasv tekitas inimestele oluliselt vähem lisakulutusi, kui nüüd, mil kütteperiood on alanud ja elektrit tarbitakse kodudes reaalselt rohkem,“ selgitas Mertsina.
Hinnakasv aeglustub enamikes EL liikmesriikides. Eurotsoonis aeglustus hinnakasv oktoobris 0,7%-ni. Väline hinnasurve toiduainetele ja kütusele on kiiresti vähenenud. Ka järgmiseks aastaks ootame maailmaturul toornafta ja toiduainete hindade langust. Samuti taandub Eestis elektri hinnakasvu mõju baasefekti tõttu välja. Seetõttu ootame madala hinnakasvu püsimist. Samas võivad Eestis hakata mitmete teenuste hindadele üha enam survet avaldama kiiresti kasvavad palgad.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele