Swedbanki Eesti üksus teenis 2013. aasta kolmandas kvartalis 48,9 miljonit eurot puhaskasumit, mis kasvas aastaga pea kümme miljonit eurot peamiselt tänu intressitulule, teenustasudele ja laenude kvaliteedi paranemisele.
Swedbank toob oma III kvartali majandustulemuste pressiteates välja, et esimest korda 2013. aasta jooksul ületab kvartalis teenitud puhas intressitulu 2012. aasta samal perioodil teenitut.
„Viimases kvartalis kasvas eelkõige ettevõtete seas nõudlus uute laenude järele, samuti on jätkuvalt paranenud krediidikvaliteet. Hea meel on näha, et sõlmitud on nii mõnedki suured tehingud, mis on olulised ka Eesti majanduse jaoks. Hea näide selle kohta on Eesti Meedia kontserni väljaostu rahastamine. Vaatamata tegevusmahu suurenemisele oleme säilitanud kontrolli kulude üle. Arvestades endiselt madalate intressimäärade keskkonda, pingutame selle nimel, et seista vastu panga tulemusi mõjutavale survele,” ütles Swedbanki juht Eestis Priit Perens.
2013. aasta teises kvartalis oli Eesti majanduse reaalkasv eelmise aastaga võrreldes 1%, nominaalkasv oli samal perioodil 5,9% Euroala taastumise taustal jääb kasv Eestis eeldatavasti stabiilseks. Kasvavate sissetulekute ja suureneva kindlustunde toel peaks majapidamiste ostujõud jätkuvalt tugevana püsima.
Swedbanki Eesti üksuse 2013. aasta kolmanda kvartali kasum oli 48,9 miljonit eurot, võrreldes 39,3 miljoni euroga eelmisel aastal. Kasv tulenes peamiselt suuremast puhtasintressitulust, suurematest netoteenustasutuludest ja laenukahjude eraldiste kahanemisest. Kulud samal ajal veidi vähenesid.
Laenud ja hoiused
Kolmanda kvartali laenuportfell kasvas aastatagusega võrreldes eurodes 3%, eelkõige ettevõtetele antud laenude arvelt. Alates maikuust on näha üha selgemaid märke ka kodumajapidamiste laenumahtude kasvust. Swedbanki laenude turuosa oli 31. augusti seisuga 40,1% (2012. aasta neljandas kvartalis 39,8%).
Hoiuste kogumaht kasvas võrreldes eelmise aastaga 2%. Eraisikute hoiused suurenesid 8%, ettevõtete omad aga vähenesid 3,3%. Swedbanki hoiuste turuosa oli 31. augusti seisuga 44,9% (2012. aasta neljandas kvartalis 44,9%).
Laenude ja hoiuste suhtarv oli 113% (2012. aasta neljandas kvartalis 112%).
Krediidikvaliteet
2013. aasta III kvartalis vähenesid laenukahjude eraldised 4,4 miljonit eurot. 2013. aasta esimeses kolmes kvartalis vähenesid eraldised 14,9 miljonit eurot, võrreldes 11,5 miljoni euroga aasta tagasi. Laenukahjud vähenesid kõigis segmentides. Probleemsete laenude maht kahanes Eestis esimeses kolmes kvartalis veelgi, ulatudes 190,6 miljoni euroni (2012. aasta kolmandas kvartalis 316 miljonit eurot). Vähenemise põhjusteks olid amortisatsioon ja laenude mahakandmised, uuesti toimima hakanud laenud ning uute probleemsete laenude väiksem hulk. Krediidikvaliteet paranes tänu uute madala riskiga laenude järk-järgulisele kasvule.
Riskiga kaalutud vara hulk vähenes esimesel üheksal kuul 348 miljoni euro võrra 4261 miljoni euroni. See tulemus saavutati tänu ettevõtete laenuportfelli kvaliteedi järjest aktiivsemale juhtimisele.
Tulud ja kulud
Esimese kolme kvartali puhas teenustasutulu suurenes aasta arvestuses 7% võrra. Selle põhjuseks oli peamiselt makseteenustasutulude suurenemine, mida toetasid klientide suurem aktiivsus ja fondijuhtimise teenustasutulude kasv.
Tulude ja kulude suhtarv oli 0,39 (2012. aasta 9 kuuga 0,38). Et suurendada tõhusust ja parandada koostööd, ühtlustatakse praegu kõigi Balti riikide üksuste organisatsioonilist ülesehitust. Samuti paneme rõhku pangakanalite arendamisele, lähtudes klientide vajadustest ja eelistustest. Eesmärk on parandada kliendikogemust, toetada uusi tegevusvaldkondi ja muuta kanalite tööd veelgi tõhusamaks.
Swedbank Eesti 2013. aasta IV kvartali tulemused avaldatakse 28. jaanuaril 2014.
Autor: Äripäev Online, Juuli Laanemets
Seotud lood
Raamatupidajate töö on paratamatult seotud ka keeruliste võlgnike ja võlgadega. Paraku on võlgnikega tegelemine sageli aeganõudev ja stressirohke, sest tuleb saata meeldetuletusi ja tegeleda ka vaidlustega.
Infopanga võlaregistril on nüüd olemas tõhus lahendus, mis säästab raamatupidajate aega ja ka närve.
Enimloetud
1
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
2
Vaata ka rahapesu andmebüroo analüüsi Eesti firmade kohta
Viimased uudised
Raamatupidamisbürood peavad tuvastama kliendi tegeliku kasusaaja ja kontrollima andmeid.
Mängu viimane päev on 20.10
Hetkel kuum
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
Tagasi Raamatupidaja esilehele