4. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis vahe on olla lihtsalt osanik ja mis tähendab olla juhatuses - millised õigused ja kohustused ühe või teise seisundi puhul kehtivad?

Vastas: Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Alar Urm

Kõigepealt sellest, mis vahe on olla osanik või juhatuse liige. Osanik on osaühingu osade omanik ning ei vastuta ühingu juhtimise ja tegevuse eest.Äriühingu juhatuse liige vastutab kogu äriühingu tegevuse eest, sealhulgas näiteks osaühingule kahjulike tehingute tegemine, osaühingu võlausaldajate kahjustamine, osaühingu maksejõuetuse korral peab osaühingu juhatuse liige pankrotiavalduse esitama, vastasel korral saab tema suhtes kriminaalvastutust kohaldada. Samas on juhatuse liikmel ka osaühingu esindamise õigused vastavalt seadusele ning põhikirjale.

Kui osaühingus on kolm võrdse osalusega osanikku ja kõik tahavad omada olukorra üle tugevat kontrolli, siis peab selle tagama põhikirjas. Kui põhikiri on koostatud nii, et kohaldatakse seaduses sätestatud nö üldregulatsiooni, on ülejäänud osanikega vastuollu sattunud kolmandiku osade omanikul enda tahet osaühingu juhtimisel ja kontrollimisel raske teistele peale suruda, kui põhikiri seda ei võimalda. Äriseadustiku § 174 lõige 1 sätestab üldregulatsiooni mille alusel osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Äriseadustiku § 175 lõige 1 sätestab, et põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või käesoleva seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Seega võib tekkida olukord, kus kolmandiku osade omanik kutsutakse juhatusest 2/3 osade omanike poolt tagasi. Sellisel juhul on osanikul õigused, mis osanikele üldiselt seaduse ning põhikirjaga antud. Osanikul, kes ei ole juhatuse liige, ei ole õigust kontrollida osaõhingi operatiivset tegevust, dokumente ega pangakontosid. Osanik saab tutvuda majandusaasta aruandega ja nõuda äriühingus näiteks erikontrolli läbiviimist, kuid selleks peab olema kaalukas põhjus. Erikontrolli taotleja peab arvestama võimalusega, et tal tuleb selle kulu lõpuks ise hüvitada.

Vähemusosanik peab selleks, et enda huvisid kaitsma olema küllalt tark, et enne probleemide tekkimist tagada endale põhikiri, mille alusel tal on võimalus näiteks blokeerida juhatuse liikme vahetamine ning muud talle olulised otsused. Pikas perspektiivis on siiski nii, et kui vähemusosanikud ei ole nõus enamusosanike tegevusega, siis tuleks neil leida võimalus enda osa võõrandamiseks, enamusosanike osa omandamiseks või koosmeele taastamiseks. Pikem osanikevaheline „sõda“ võib äritegevust kahjustada või selle isegi lõpetada ning see on kahjulik kõigile osanikele. Seega, kui sõdida tuleb, peaks see olema hästi kavandatud ja kiirelt ning võidukalt lõpetatud.

Autor: Alar Urm, Juuli Laanemets