Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtteid ei vabastata auditeerimiskohustusest
Raamatupidamisdirektiivi eelnõue eesmärk on vähendada ELi mikro- ja väikeettevõtete aruandekoormust. Ettevõtted jagunevad eelnõu järgi neljaks:
1) mikroettevõte - varade suurus jääb 0,35 mln , käive 0,7 mln eurot ja töötajaid kuni 10;2) väikeettevõte – varad 5 (4) mln, käive 10 (8) mln, töötajaid kuni 50;3) keskmine ettevõte – varad 20 mln, käive 40 mln, töötajaid kuni 250;4) suurettevõte – varad > 20 mln, käive > 40 mln, töötajaid > 250.
Eelnõu järgi mikro- ja väikeettevõtted konsolideerimise ja auditeerimisega tegelema ei pea. Liikmeriikidel jääb õigus kehtestada aruandluses lisanõudeid keskmistele ja suurtele ettevõtetele. Oluline tõik oli, et mikro- ja väikeettevõtetele liikmeriigid lisatingimusi aruannete lisadena esitada ei saa.
Valitsuse istungi päevakorda lisati täiendavalt punkt nr 10:Direktiivi 2013/34/EL kohta tühistamishagi esitamine Euroopa Kohtule. Selle klausliga jätkati eelmisel kabinetinõupidamise arutelu, mis vaagis direktiivi mõju ettevõtluskeskkonnale ja rahandusministeeriumi esitatud memorandumi valitsuskabinetile „Direktiivi 2013/34/EL kohta tühistamishagi esitamine Euroopa Kohtule“.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL on teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta. Direktiivi kohaselt ei tohi liikmesriigid nõuda, et väikesed ettevõtjad avaldaksid rohkem teavet, kui antud direktiiviga on nõutud või lubatud. Direktiivi algne eesmärk oli vähendada ettevõtjate halduskoormust ja suurendada finantsaruandluse võrreldavust, samas hoides finantsaruandluse kvaliteeti kõrgel tasemel.
Rahandusministeeriumi hinnangul halduskoormus ei vähene, võrreldavust majandusaasta aruandest saadava teabe sisu osas ei saavutata ning ettevõtete tegevus muutub läbipaistmatumaks, kuna avalikku teavet on vähe ning selle kvaliteeti on seejuures keeruline hinnata.
Eesti hääletas sellele direktiivile vastu ja esitas ka deklaratsiooni, kus selgitati põhjuseid, miks direktiivis toodud lahendused ei ole sobilikud.
Rahandusministeerium on seisukohal, et direktiiv mõjutab negatiivselt meie majanduskeskkonda. Vähenev läbipaistvus avaldab mõju finantseeringute kaasamisele, laenuportfelli kvaliteedile ning seeläbi krediidikulukusele. Tulemuseks on probleemid kapitali kaasamisel, nii kättesaadavuse kui kapitali hinna aspektist.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele