Tulevikus suurenevad kaitse õigused kriminaalmenetluses

Direktiiv tagab kõigile isikutele, keda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, õiguse kaitsja abile kogu kriminaalmenetluse vältel. Samuti saab vahistatud isik õiguse suhelda oma lähedaste ja konsulaarametnikega.

„On märgilise tähendusega, et nii Euroopa Komisjon kui ka parlament mõistsid advokaadi ja kliendi vahelise suhtlemise konfidentsiaalsuse absoluutse kaitse vajadust kui ausa ja õiglase kohtupidamise üht nurgakivi ja seda ilma erandite tegemise võimaluseta, kuigi osa liikmesriike sellist võimalust direktiivis näha soovis,“ ütles Eesti Advokatuuri juhatuse liige, vandeadvokaat Jaanus Tehver.

Direktiivis on kirjas, et kui isik loobub menetluse käigus oma õigusest kaitsja abile, siis on liikmesriigid kohustatud isikule eelnevalt selgitama nii kaitseõiguse sisu kui sellest loobumise tagajärgi. Selline selgitamiskohustus on äärmiselt oluline, sest Eesti Advokatuuri hinnangul loobutakse kaitsjast sageli kergekäeliselt ning seetõttu ei suudeta enda õigusi kriminaalmenetlusest adekvaatselt teostada.

Euroopa vahistamismääruse täitmise menetluses on kinnipeetud isikul õigus kaitsja abile ka vahistamismääruse välja andnud riigis. Kuivõrd teises riigis väljastatud vahistamismääruse täitmisel vahistatu asukohariigis ei ole pädevatel ametiasutustel võimalik hinnata vahistamismääruse sisulist põhjendatust, on isiku õiguste kaitsmiseks vältimatult vajalik, et isik saaks menetluses kasutada ka vahistamismääruse väljaandnud riigi advokaadi abi.