- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Stabiliseerimisreservis juuni lõpuga 358 miljonit eurot
Seoses võlakirjade valdava hinnalangusega oli stabiliseerimisreservi tulusus teises kvartalis -0,23 protsenti. Võrdluseks oleva normportfelli tulusus oli sama ajaga -0,34 protsenti. Stabiliseerimisreservi tulusus ületas normportfelli tänu hoiustesse raha paigutamisele. Madalama riskiga võlakirjade hindade mõõdukas langus tulenes turuosaliste suuremast huvist leida madalate intressimäärade tingimustes kõrgema tulususega investeeringuid.
Stabiliseerimisreservi finantsvahendite paigutamisel lähtutakse konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärk on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Reservi haldamisel lähtutakse kehtestatud investeerimispiirangutest ning normportfellist, mis koostatakse iga kuu alguses eurotsooni valitsuste võlakirjadest ja rahaturuinstrumentidest.
Reservi vahendid on investeeritud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (66,4 protsenti paigutuste struktuurist) ning krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse (33,6 protsenti). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Soome (20,6 protsenti), Hollandi (18,2 protsenti) ja Belgia (16,6 protsenti) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 73,4 ja hoiused 26,6 protsenti.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Enimloetud
3
Käibemaksupettureid aitas paljastada ka Eesti maksuamet. Eestis, Lätis ja Leedus võeti vahi alla kolm inimest.
Viimased uudised
Käibemaksupettureid aitas paljastada ka Eesti maksuamet. Eestis, Lätis ja Leedus võeti vahi alla kolm inimest.
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Mis saab tuhandetest “valesti” esitatud trahvidest?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele