Autor: Juuli Laanemets • 25. juuni 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Planeerimise ja ehitamise reeglid lähevad lihtsamaks

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja nende rakendamise seaduse eelnõu, millega muudetakse planeerimise ja ehitamisega seonduvat senisest kiiremaks, lihtsamaks ja selgemaks. Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on tänane ehitus- ja planeerimisõigus jäänud ajale jalgu ning vajab täpsustamist ning kaasajastamist. „Kehtiv õigus on kohati liiga üldsõnaline, mistõttu on inimestele tihti arusaamatu, millised on ehitise planeerimisega seotud nõuded, miks ei lubata ehitada, kaua võib üks või teine menetlus kesta, millisel põhjusel on otsus negatiivne jne. Olulisemate muudatustena suurendamegi näiteks lubade menetlemise selgust ja läbipaistvust. Lihtsustame ehitamisega alustamist ning sellele eelnevaid protseduure ning vähendame kaasnevat bürokraatiat ja ajakulu,“ lausus Pevkur.

„Näiteks täpsustame planeeringu algatamist, mis tuleb edaspidi kas algatada, või algatamata jätta 30 päeva jooksul. Detailplaneering tuleb edaspidi kehtestada 3 aasta jooksul, mis on tähtis täiendus, kuna kehtiv õigus ajalist piiri sellisel kujul ei kehtesta. Samuti teeme ettepaneku vähendada tegevusi, milleks on detailplaneeringut vaja. Näiteks ei pea edaspidi enam detailplaneeringut koostama maa-ala kruntideks jaotamise või liitmise korral. Samuti ei pea detailplaneeringut koostama ehitiste osas, millele ei ole vaja ehitusluba ehk alla 60 ruutmeetrise ehitisaluse pinnaga hooned,“ kirjeldas minister muudatusi.

„Ühe muudatusena, mis paljusid puudutab, vähendame ehitusloa ja kasutusloa kohustust. Nii kaob ehitusloa nõue paljudelt ehitise liikidelt, millel see praegu on. Asjade selgemaks esitamiseks lisasime eelnõu juurde tabeli konkreetsetest ehitistest ja tegevustest, millal on ehitus- või kasutusluba tulevikus vaja. Tabel võimaldab erinevate tegevuste osas paindlikku lähenemist.“

"Paljusid puudutav on ka menetleja poolse teavitamise kohustuse laiendamine, mille järgi on edaspidi igaühel õigus nõuda enda kaasamist planeerimismenetlusse, andes sellest planeeringu koostamise korraldajale, - näiteks kohalikule omavalitsusele teada. Samuti on edaspidi selgelt määratletud, et kaasata tuleb kinnisasja omanik ja piirnevate kinnisasjade omanikud, määrates sedasi selgemalt naabrite õigused,“ ütles justiitsminister.

Ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimine sai alguse 2007. aastal ning selle tulemusena valmis uus planeerimisseadus ja uus ehitusseadustik ning nende rakendamise seadus. Seaduse tekstide koostamisele eelnes mitmeaastane analüüsiperiood, mille käigus koostati rakendus- ja võrdleva õiguse analüüs. Hilisemas etapis on lisaks analüüsitud uute seaduste mõjusid.

Eelnõuga on võimalik tutvuda SIIN.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700