Autor: Juuli Laanemets • 21. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1) Organisatsioonikultuuri loomine, kus pettused on taunitavad. Pettuste edukaks ennetamiseks peaksid töötajad aru saama, millised teod tööandja jaoks pettuse moodustavad ning mis on nende tegude tagajärjed toimepanijale ja organisatsioonile tervikuna. Kui firma vara oma tarbeks kasutamine, samuti näiteks altkäemaksu võtmine ja andmine on organisatsioonis avalikult taunitavad teod, millele järgneb töölepingu lõpetamine, väheneb selliste tegude toimepanemise tõenäosus tunduvalt.

2) Pettuste riskianalüüsi teostamine, mis aitab välja selgitada organisatsiooni tundlikud valdkonnad.

3) Ennetav kontroll pettustele tundlikes valdkondades.

4) Ohumärkide teadvustamine ja märkamine.

5) Vihjete kuulamine ja neile reageerimine. Uuringud on näidanud, et enamus pettusejuhtumeid avastatakse vihjete kaudu. Võiks näiteks luua süsteemi, kus töötajad saaksid pettuste uurijaid (nt siseaudiitorit) pettusejuhtumitest turvaliselt teavitada, ilma et peaksid kartma vastuaktsioone. Selleks võib kasutada kas ettevõttesisest või mõne muu teenusepakkuja anonüümset telefoniliini, eraldi selleks loodud elektronposti aadressi või ka lihtsalt kinnipitseeritud postkasti kohas, kuhu saaks teate jätta, ilma et keegi seda näeks. Sellisest turvalisest vihjeliinist tuleks aktiivselt teavitada kogu ettevõtet.

6) Sõltumatu uurimine. Iga juhtumit, kus on väidetavalt tegu pettusega, tuleks eraldi hinnata ja otsustada, kas on mõtet seda põhjalikumalt uurida. Uurija ei tohiks olla seotud osakonna või valdkonnaga, kus reeglite rikkumine on väidetavalt toimunud. Võiks mõelda ettevõttevälise spetsialisti kaasamisele, eriti kui väärteos kahtlustatakse tippjuhtkonda.

Online-intervjuu terviktekst kõigi küsimuste ja vastustega nähtav SIIT.