Alar Urm: liikluskindlustuse eelnõu esindab seltside huve

Liikluskindlustuse seaduse eelnõu reguleerib muuhulgas ka seda, kas kindlustusandja hüvitab kahju käibemaksuga või ilma. Eelnõu paragrahv 26 sisaldab üldpõhimõtet, et kui kahjustatud isikul on õigus käibemaksu tagasi saada, arvestab kindlustusandja seda.

Järgneb regulatsioon, et kui kannatanu soovib hüvitist koos käibemaksuga, hüvitatakse see koos käibemaksuga, kuid kindlustusandja võib käibemaksu osa pärast seda, kui kahjustatud isik on selle tagasi saanud, tagasi nõuda.

Nõustun kindlustusmaaklerite liidu tehtud seisukohaga, mis ei poolda üldpõhimõtte sätestamist, kus kindlustusandja võib kahju hüvitada käibemaksu võrra vähem. Ka täna praktiseerivad osa kindlustusseltse käitumist, et maksavad kahjustatud käibemaksukohustuslasest isikule hüvitise, mis on käibemaksu võrra väiksem.

Selline praktika hoiab kokku kindlustusandjatele olulisi summasid – 20 % on üsna märkimisväärne osa. Samas, kui isik peab ise töö eest tasumisel tasuma ka käibemaksu, ei kata ju niisugune hüvitis kogu tekkinud kahju. Vaatamata sellele, et käibemaksu võib hiljem tagasi saada ei taasta 80% hüvitis kindlustusjuhtumi eelset olukorda ja kindlustusjuhtumiga seoses tekib kannatanule kahju, mida kindlustusandja siiski ei hüvita.

Olen seisukohal, et seadusandja ei peaks seisma kindlustusandjate ärihuvi, vaid enamuse ehk kindlustushüvitise saajate huvide eest. On tõsi, et kindlustushüvitisega ei pea kahjustatud isik kasu saama. Kui tänu sellele, et kindlustushüvitis sisaldab käibemaksu, mille kahjustatud isik hiljem tagasi saab, tekib kahjustatud isikule kasu, siis see ei ole õige ega seaduslik. Siiski on fakt, et kahjustatud isik, kui ta on käibemaksukohustuslane, peab käibemaksu siiski tasuma. Seega oleks seaduses parem sätestada põhimõte, et kui hüvitis sisaldas käibemaksu, mille kahjustatud isik on tagasi saanud, peab ta vastava osa hüvitisest kindlustusandjale tagastama.

Seega tuleks praegu sätestatud põhimõte, et käibemaksuga hüvitamine tehakse vaid siis, kui seda taotletakse, teistpidi pöörata. Praegu on eelnõus eelistatud kindlustusandja huvi hüvitise summasid piirata seaduse eesmärgile , milleks on kogu kahju hüvitamine. Kui taastamine sisaldab ka käibemaksu osa, siis on taastamise hind ja ka kahju summa koos käibemaksuga ja tuleb sellisena hüvitada.

Lisaks eelnevale pean käibemaksu regulatsiooni kindlustushüvitisega seoses mittevajalikuks. Võlaõigusseadus ei sisalda ju regulatsiooni selle kohta, kas kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama koos või ilma käibemaksuta. Kehtib vaid põhimõte, et hüvitada tuleb tekkinud kahju. Miks peaks regulatsioon selle kohta, mis on tekkinud kahju erinema sellest, mis on see sama kahju liikluskindlustuse seaduse tähenduses.

Käibemaksu tasumise kohustust reguleerib käibemaksuseadus ja kahju hüvitamise aluseid võlaõigusseadus. Seega, kui tekkinud kahju peab liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitama, siis peabki kindlustusandja seda tegema – kas käibemaksuga või ilma, sõltub sellest, kas käibemaks on hinnale lisatud või mitte.

Alar Urm: liikluskindlustuse eelnõu esindab seltside huve

Seotud lood

Hetkel kuum

Enimloetud

Viimased uudised

Konverentsid ja koolitused

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga