Euroopa Komisjon sai loa hinnata liikmesriigi eelarvet

Saadikud eesotsas raportööride Jean-Paul Gauzes'iga (EPP, FR) ja Elisa Ferreira'ga (S&D, PT) ei muutnud radikaalselt õigusakti algseid eesmärke, kuid nad lisasid mitmeid sätteid selleks, et kindlustada  majanduskasvu ja töökohti. Samuti lisati ettepanekusse mitmeid sätteid, et tagada suurem läbipaistvus ja vastutus.

Majanduskasv, mitte ainult eelarve konsolideerimine

Parlamendi muudatused tagavad selle, et uued seadused tagaksid majanduskasvu. Näiteks Euroopa Komisjoni  riigipõhise eelarve hindamised peaksid olema arusaadavamad  kindlustamaks, et eelarvekärpeid ei tehta kasvupotentsiaaliga investeeringute arvelt. Saadikud hääletasid ettepanekute poolt, mis tagaksid, et finantsraskustes riigid, kes peavad tegema mahukaid kärpeid, ei seaks ohtu investeeringuid haridusse ja tervishoidu. Oluliseks peeti ajakavade paindlikkust riikidele kes eriolukordades või tõsises majanduslanguses peavad eelarvepuudujääki vähendama.

Komisjoni suurenenud volitusi jälgitakse liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi poolt, et tagada parem vastutus ja legitiimsus. Näiteks Komisjoni volitused kehtestada  lisanõudeid aruandluse kohta vaadatakse iga kolme aasta tagant üle ning Euroopa Parlament või nõukogu võivad volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Ka nn "Troika" (Euroopa Komisjon, EKP ja IMF) töö riikide majandusreformide järelvalve osas on oluline, tagades nii läbipaistvust kui ka demokraatlikku vastutust.

Võlalunastamisfond, euroala võlakirjad ja investeeringud infrastruktuuri

Kokkuleppe viimane osa  tõstatab küsimuse võlalunastamisfondi kohta. Liikmesriikidega saavutatud kompromissi kohaselt peab Komisjon looma ekspertgrupi, kes viiks läbi süvendatud analüüsi võimalike riskide, nõudmiste ja tõkete kohta.

Järgmised sammud

Kokkuleppe peab veel ametlikult heaks kiitma nõukogu. Reeglid peaksid rakenduma eurotsooni riikidele järgmiseks eelarveperioodiks ehk 2014. aasta eelarvete puhul.