Aivar Pilv: keeruline aeg ministeeriumiga on loodetavasti selja taga

Pilv rääkis, et erinevalt 90-ndatest, kui alles töötati välja advokatuuri uut seadust ning täpsustati advokaaditegevust reguleerivaid norme, oli koostöö justiitsministeeriumiga pingeline ja keerukas. Tagasi vaadates perioodi 2002 – 2006 iseloomustab tippadvokaat seda aega kui kõige keerukamat ja pingelisemat. „Vaja oli oluliselt korrastada ja muuta advokatuuri tegevust, lausa uudsel moel modelleerida ja sellel ajal tundsime riigi poolt katseid sekkuda riiklikke hoobadega advokatuuri töösse. Tajusime sellel ajal, et oli väga intensiivne soov sekkuda õigusaktide kaudu ning reguleerida meie tööd“, selgitas Pilv. „See oleks viinud välja olukorrani kus taheti mõjutada advokaadi sõltumatut tegevust ja poleks olnud kookõlas meie teenuse sõltumatusega.“

Riigi õigusabi teema oli üleval väga teravalt aastatel 2004-2006, meenutab Pilv, neid perioode iseloomustab ta sõnadega: „ Jõuti vajalike regulatsioonidele läbi tuliste vaidluste“. Töö selles valdkonnas aga jätkub ja Pilve sõnul tuleb tähelepanelikult jälgida toimuvaid protsesse. Kuhugi pole kadunud piisava rahastamise teema, et tagada õigusteenuse kvaliteedi ja sisu vastavus hindadega. „Raha teema on alati magus teema, see toob välja palju emotsioone“, nendib Pilv.

Justiitsministeeriumiga toimivate koostööprojektidena toob Pilv välja näitena infotehnoloogilised lahendused, mis sündisid tihedas koostöös advokatuuriga. Ministeeriumiga tekkivate murekohtadena toob Pilv välja olukorrad, kus seadusandluse väljatöötamisel küsitakse küll nende arvamust aga antakse advokatuurile ebamõistlikult lühike reageerimisaeg. Sellisel juhul jääb võimalus sisuliselt kasutamata või tehakse seda piiratud kujul. „Igal juhul on parem kui seaduseelnõu väljatöötamise päris algses faasis kutsutakse laua taha ka selle valdkonnaga kokkupuutuvaid spetsialiste“, on Pilv veendunud.

Mitmed olulised seadused ootavad muudatusi on Pilv kindel ja mainib nii võlaõigusseadust kui äriseadustikku.