• 27.02.13, 08:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Toiduainetööstuse hinnaralli taga tervavilja toorainehind

Töötleva tööstuse tootjahindade kasv oli selle aasta alguses suhteliselt tagasihoidlik. Statistikaameti andmetel kasvasid jaanuaris töötleva tööstuse tootjahinnad eelmise kuuga võrreldes 0,3% ning aasta varasemaga võrreldes 1,7%.
Kuigi aasta alguses avanes täielikult elektriturg, siis ebakindel majandusolukord sunnib praegu hindu pigem all hoidma, millele viitavad tänaseks avaldatud teiste Euroopa riikide hinnaindeksite andmed ning impordi- ja ekspordihindade arengud.
Toiduainetööstuses tõusid tootjahinnad aastaga 4%, joogitootmises 8% (hinnad jõudsid 2011. aasta sügise rekordtasemeni). Toiduainetööstuses vedasid hinnatõusu peamiselt sektorid, mis toorainena vilja kasutavad. Ilmselt on sügisel kõrgena püsinud viljahinnad nüüd üha tugevamalt hakanud mõjutama ka toodangu hindu. Üle 5% ulatus hinnatõus veel kummi- ja plastitööstuses.
Vaatamata tootjahindade tõusule töötlevas tööstuses jätkus jaanuaris ekspordihindade langustrend. Aastatagusest perioodist olid hinnad keskmiselt 1,1% ja eelmisest kuust 1,0% madalamad. Hinnalangust aastases võrdluses on enim mõjutanud naftasaaduste ja elektroonikatoodete väljaveohindade kahanemine, mis tuleneb nii toormehindade langusest kui ka nõudluse vähenemisest välisturgudel. Impordihinnad olid veel keskmiselt eelmise aasta jaanuarist 1,1% kõrgemad, ent kasvutempo pidurdumine jätkus ning kuises võrdluses olid sisseveohinnad 0,4% madalamad. Impordihindu mõjutab endiselt enim nafta maailmaturuhinna muutus.
Aastaga on enam tõusnud (5% piires) tekstiiltoodete, paberi ja pabertoodete ning kummi- ja plasttoodete ekspordihinnad. Samas suurim kukkumine on toimunud naftatoodete väljaveohindades (-15%). Jätkuvalt on languses teise suurema osatähtsusega kaubagrupi, elektroonikaseadmete ekspordihinnad, mille kahanemine on püsinud 3% tasemel.
Impordihindu on aastases võrdluses enam hoidnud üleval metalltooted ja keemiatooted (kasv vastavalt 6% ja 4%), samas kiireim tõus oli väiksema osatähtsusega põllumajandus­saaduste sisseveohindades (13%). Suurima osakaaluga naftasaaduste impordihinnad langesid nii aastaga kui ka kuuga ligikaudu 3%.
Ettevõtete hinnaootused lähikuudeks on viimasel ajal tõusnud. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel prognoosis jaanuaris-veebruaris veerand küsitletud tööstusettevõtete juhtidest müügihindade tõusu, hindade samaks jäämist eeldas 70% ettevõtjatest. Suuremad ootused hindade tõusu osas valitsevad jätkuvalt toiduainetööstuses ja jookide tootmises.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele