Ainult 26% ettevõtetest Eestis teab IFRS rendiarvestuse muutusest

Rahvusvaheline Raamatupidamisstandardite Nõukogu ja Rahvusvaheline Finantsarvestuse Standardi juhatus avaldab peatselt uue rendiarvestuse standardi parandatud ettepanekud. Samas rahvusvaheline uuring, mis hõlmas 3450 ettevõtet 44 riigis leidis, et ehkki 78% ettevõtetest on olemas rendilepingud, on vaid 42% neist teadlikud plaanitud üleilmse mõjuga muudatusest, mis võivad tugevalt muuta nende bilanssi.

Grant Thornton’i rahvusvahelise äriraporti (IBR) kvartaalse uuringu andmetel on ettevõtetel keskmiselt 20 rendilepingut. Keskmine näitaja oli kõrgeim Rootsis (68 rendilepingut ettevõtte kohta), kellele järgnesid Jaapan (49 rendilepingut ettevõtte kohta), Soome (39 rendilepingut ettevõtte kohta). Baltikumis viis küsitluse läbi TNS Emor ja selgitas välja, et siin on keskmine number oluliselt väiksem. Lätis on ühe ettevõtte kohta 11 rendilepingut, Leedus 7 ja Eestis keskmiselt 6 lepingut.

Teadlikkus muudatusest oli kõrgeim USA-s (75%), Indias (70%), Tšiilis (60%) ning madalaim Leedus (8%), Prantsusmaal (13%), Brasiilias (13%). 47% ettevõtetest märkis, et nad toetavad eelseisvaid muudatusi ning 33% oli muudatuste vastu. Teadlikkuse osas jäi Eesti pigem vähemteadlike riikide hulka, 26% küsitletutest olid muudatustest teadlikud, Lätis oli see number 16%.

„Eestis  puudutab see teema eelkõige ettevõtteid, kes kasutavad Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standardite (IFRS) arvestuspõhimõtteid, kuid ka ettevõtteid, kes lähtuvad Raamatupidamise Toimkonna juhenditest. Rendilepingute kajastamise uue käsitluse tulemusena lisanduvad bilanssi uued vara ja kohustused. Suurimaks probleemiks seoses uue käsitlusega on fakt, et paljud laenulepingud sisaldavad lisatingimusi, aga kui laenuga seonduvaid lisatingimusi ei täideta on pangal võimalus laenu tagasi kutsuda ning pikaajaline laen tuleb klassifitseerida lühiajaliseks. See omakorda saadab negatiivse sõnumi kreeditoridele. Ma leian, et on väga oluline hakata analüüsima võimalike muutuste mõju juba täna, sest praegu on võimalik veel midagi muuta,“ kommenteeris Grant Thornton Rimess Baltic partner Mati Nõmmiste.