Mida teada laenukeelust ja tagatistehingutest?

Leping, mis on sõlmitud laenukeeldu rikkudes, on tühine. See tähendab, et tehing ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi: pooltel puuduvad üksteise suhtes tehingust tulenevad nõuded ja kohustused. Kui lepingupool on lepingust tulenevalt midagi omandanud, tuleb saadu tagastada.

Näiteks, kui osaühing annab oma 6% osalusega osanikule laenu 100 eurot, on osaühingu võlausaldajal õigus pöörduda kas osaühingu või kohtu poole eesmärgiga tuvastada osaühingu ja osaniku vahel sõlmitud laenulepingu tühisus. Kuivõrd sõlmitud laenuleping on seadusega vastuolus olev tehing, on osanik kohustatud osaühingule tagastama alusetu rikastumise sätete alusel saadud 100 eurot, kuivõrd poolte vahel puudub lepinguline suhe.

Arutletud on ka selle üle, kas laenukeeldu rikkudes antud laen toob kaasa maksukohustuse. Asuda tuleb pigem eitavale seisukohale: seadusevastaseid tehinguid maksustatakse võrdväärselt õiguspäraste tehingutega. Samas olenemata sellest, kas laen on antud laenukeeldu rikkudes või mitte, peab juriidilisest isikust laenuandja olema valmis põhjendama maksuhaldurile, et selle andmine oli tema ettevõtlusega seotud kulu, mis ei kuulu tulumaksustamisele. Reeglina loetakse laenu andmine ettevõtlusega seotud kuluks, kui sellelt on eeldatavasti võimalik saada tulu (nt intress) ning laenu andmine vastab sedalaadi tehingu tavapärastele tingimustele (nt tagatiste olemasolu).

Praktikas unustatakse tihti, et laenukeelu kohaselt ei ole äriühingul õigus ka tagada artikli esimeses lõigus nimetatud isikute poolt võetud laene. Tagatise andmise keeld kehtib sarnastel alustel nagu laenukeeld. Vastupidiselt laenukeelu rikkumisele, ei ole tagatistehingu näol tegemist aga tühise tehinguga. Teisisõnu on laenukeeldu rikkudes teostatud tagatistehing kehtiv tehing, mis toob endaga kaasa õiguslikud tagajärjed. See aga ei tähenda, et laenukeeldu rikkuvate tagatistehingute puhul jäävad äriühingu ja tema võlausaldajate huvid kaitseta.

Isik, kelle laenu äriühing tagas, on kohustatud hüvitama äriühingule tagamisega tekkinud kahju. Nii tekib äriühingul tagatistehingust kasu saanud isiku suhtes tagasinõudeõigus. Kuivõrd isik, kelle laenu äriühing tagas, on kohustatud hüvitama tagamisega tekkinud kahju ning äriühingul on seadusest tulenev alus nõuda tekkinud kahju hüvitamist olukorras, kus tagatis tuleb realiseerida, siis ei jää äriühingu võlausaldajate huvid kaitseta.

Kui äriühing muutub pärast tagatistehingu sõlmimist maksejõuetuks, on võlausaldajal võimalus kaitsta oma huve pankrotimenetluses. Sisuliselt toimub pankrotimenetluses tehingu tagasivõitmine, mille käigus tunnistatakse kehtetuks poolte vahel sõlmitud tagatistehing. Sellisel teel kehtetuks tunnistatud tehing on algusest peale kehtetu, kuid kuni kehtetuks tunnistamiseni siiski kehtiv. Tagatistehingu kehtetuks tunnistamisel peab tehingu pool tagatistehingu alusel saadu koos muu kasuga ka tagastama.