Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreekale puhutakse uut hingamist sisse
„Muudeti programmi rahastamisprofiili, see lubab kokkulepitu täita ja viib võlataseme kiiremale alanemisele,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi. „Lõppeesmärk on majanduse taastumine ja naasmine rahvusvahelistele finantsturgudele.“
Eurogrupp tunnustas Kreekat juba tehtud reformide eest, mis aitavad koostöös kreeditoridega majandusel kohaneda. Kuna Kreeka võlaprognoos on majanduskeskkonna halvenemisega seoses muutunud negatiivsemaks, nihutatakse programmis valitsussektori eelarveülejäägi eesmärgi saavutamine aastasse 2016. Kreeka valitsus võtab tarvitusele ka veelgi tugevamad siseriiklikud meetmed võlataseme ohjeldamiseks.
Liikmesriigid on omalt poolt valmis kaaluma intressialandusi, intressimaksete edasilükkamist ja laenutähtaegade pikendamist. Eelduste kohaselt jõutakse aastaks 2020 võlatasemeni 124 protsenti sisemajanduse koguproduktist ning aastaks 2022 sihitakse juba taset alla 110%. Kõik kreeditorid soovivad, et Kreeka suudaks tulevikus finantsturgudele naasta ja abilaenude režiimist väljuda.
Kreeka esimene laenuprogramm alustas 2010. aastal. 2012 kevadel jõuti kokkuleppele teises programmis, mida finantseeritakse Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) kaudu. Poliitilise ebakindluse tõttu on programmi ülevaated ja laenumaksed sel aastal veninud.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele