1. jaanuarist 2013 jõustuvad teenuse käibe tekkimise koha muudatused transpordivahendi pikaajaliselt üürile, rendile või kasutus-valdusesse andmisel, samuti arvete esitamise ja vormistamisega seonduvaid muudatusi.
Teenuse käibe tekkimise koha muudatused• Alates 2013. aasta algusest loetakse transpordivahendi pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmisel mittemaksukohustuslasele või ühendusevälise riigi mitte-ettevõtjale käive tekkinuks riigis, kus on kliendi asukoht või elukoht (praegu tekib nimetatud teenuse käive mittemaksukohustuslasele osutamise korral teenuse osutaja asukohariigis). Seega näiteks juhul, kui Eesti maksukohustuslane annab 1. jaanuarist 2013 transpordivahendi pikaajaliselt üürile teise liikmesriigi mittemaksukohustuslasele, tekib Eesti äriühingul kohustus end vastavas liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreerida ja kõnealune teenus seal maksustada. Vastavad muudatused kehtestatakse käibemaksuseaduses uute sätete § 10 lg 2 p 61 ja § 10 lg 4 p 4² kaudu. (praegu tekib nimetatud teenuse käive mittemaksukohustuslasele osutamise korral teenuse osutaja asukohariigis). Muudatused sätestatakse käibemaksuseaduses uute sätete § 10 lg 2 p 62 ja § 10 lg 4 p 43 kaudu.
• Sätestatakse erand seoses huvi- ja lõbusõidulaevade pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmisega mittemaksukohustuslasele või ühendusevälise riigi mitte-ettevõtjale. Nimetatud juhul tekib käive teenuse osutaja asukohas või püsivas tegevuskohas, kus laev tegelikult rendilevõtja käsutusse antakse
Arvetega seonduvad muudatused. Üldjuhul väljastatakse arve jätkuvalt 7 kalendripäeva jooksul käibe tekkimisest.
• KMS § 36 lõike 4 muudatusega sätestatakse kohustus teha arved nõudmisel viivitamatult kättesaadavaks lisaks Eesti maksuhaldurile ka teise liikmesriigi pädevale asutusele. Samas kaotatakse senine nõue teavitada maksuhaldurit arvete säilitamise kohast.• Käibemaksuseadusesse lisatakse uus säte § 37 lg 11, mille kohaselt peab väljastatav arve vastama Eesti käibemaksuseaduse nõuetele juhul, kui käive tekib kas Eestis või ühendusevälises riigis, või kui kauba või teenuse saaja rakendab tehingule oma riigis pöördmaksustamist. Samas, kui poolte kokkuleppel väljastab müüja asemel ostja endale arve, rakenduvad arvele selle riigi nõuded, kus käive toimub.• Lisatakse uus säte § 37 lg 21, mille kohaselt alates 2013. aasta algusest tuleb kauba ühendusesisese käibe või üldreegli alusel pöördmaksustatavate teenuste osutamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele väljastada arve kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks
• Muudetakse käibemaksuseaduse § 37 lõikeid 8 ja 81 ning § 411 lõiget 5 seoses arvel viitamise nõuetega pöördmaksustamise, reisiteenuste, kasutatud kauba erikorra ja endale arve esitamise puhul. Muudatuse kohaselt tuleb pöördmaksustamise korral märkida arvele viide „pöördmaksustamine“, reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel märge ?kasuminormi maksustamise kord – reisibürood?; kasutatud kauba, originaalkunstiteose või kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel märge vastavalt ?kasuminormi maksustamise kord – kasutatud kaubad“, ?kasuminormi maksustamise kord – kunstiteosed? või ?kasuminormi maksustamise kord – kollektsiooni- ja antiikesemed“, ning ostja poolt endale arve koostamisel märge ?endale arve koostamine?. Nimetatud viiteid ei tohi asendada mõne muu märkega.
Autor: Maigi Isotamm, Juuli Laanemets
Seotud lood
Konverents pakub head ülevaadet olulistest punktidest maksude deklareerimisel ja arvestamisel. Käsitletakse seadusi, mille eiramine võib tuua ettevõttele rahalisi kohustusi.
Vabariigi Valitsuse 25.09.2012 määrusele nr 76 on alates 1. jaanuarist 2013 kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 2% (senise 2,8% asemel) ning tööandja maksemäär 1% (senise 1,4% asemel).
Vahur Kivistik peab oluliseks mängureeglite tundmist. Maksukonverents pakub head ülevaadet olulistest punktidest maksude deklareerimisel ja arvestamisel.
Millised on võimalused negatiivse omakapitali taastamiseks ning milliste maksuõiguslike nüanssidega peab arvestama?