Swedbank: Eesti eksport nõrgenemise märke veel ei näita

Madis Mülleri sõnul on euroalas probleeme piisavalt ning võlakoormus nii mõneski riigis tasemel, kus senisel moel enam jätkata ei saa. „Siiski on lõunapoolsete riikide konkurentsivõime tasahaaval taastuma hakanud. Mull on tühjaks lastud ja institutsionaalselt on euroala tugevam – ehitatud on tulemüürid, kasvõi äsja käivitunud ESM (European Stability Mechanism),“ sõnas Müller.

Euroopa tänased kriisiabimehhanismid on Mülleri sõnul ratsionaalne lahendus, kuid on kahetsusväärne, et neid rajatakse kriisi kestel. „Olles kord otsuse nendes osalemiseks langetanud, on oluline, et räägiksime kaasa tingimustes, kuidas ESMi kasutatakse,“ märkis ta.

Mülleri sõnul on Eesti panus Euroopas küll väga väike, kuid Eestil on Euroopa Keskpangas samamoodi üks hääl ja ESMi väga oluliste otsuste puhul ka vetoõigus.

Ka Urmas Simsoni sõnul on ESMis osalemine oluline, et vältida isolatsiooni sattumist. "Õnneks on osalused proportsionaalsed ja teiste jaoks on lisanduvad kohustused juba olemasoleva võlakoormuse tõttu palju suuremaks koormaks. See seab päästepakettidele Eesti seisukohast piiri," rääkis ta. Simsoni sõnul ei ole niivõrd oluline, kas eurotsoon on viie aasta pärast täpselt sama suur, vaid meie jaoks on tähtis, et Eesti ekspordi sihtriigid on täna kõige stabiilsem osa Euroopast. „Ekspordile on Eesti ettevõtted palju rõhku pannud. Rohkem kui pooli tänastest Eesti suurimatest eksportööridest ei olnud 20 aastat tagasi olemas, enam kui veerand neist on tekkinud viimase 10 aastaga. See on see osa, mida meie saame mõjutada,“ rääkis ta.

Simsoni sõnul on Eesti tööstustoodang püsinud umbes samal tasemel alates 2010. aasta sügisest. „Võrreldes 2009. aastaga on meie eksport täna aga ligi kaks korda suurem. Vaadates seda, mis maailmas toimub, on see päris hea tulemus. Ehkki kardame juba aasta jagu märke nõrgenevast ekspordist, ei ole me neid seni veel näinud,“ kõneles Simson.

Mülleri sõnul on ekspordi kiire kasv viimastel kvartalitel raugenud, olles sõltuv väljaspool toimuvast, see-eest on kasvu toetama Eesti sisenõudlus. „Liiga kiiresti see meid edasi vedada ei saa, ent siiski ei saa tähelepanuta jätta, et nii tarbimine kui investeeringud on suhteliselt tugevad,“ rääkis Müller.

Hardo Pajula sõnul on reaalseks ohuks aga muutused Hiina demograafilises tsüklis. Hiinas toimuv mõjutab Saksamaad ning Saksamaa omakorda Rootsit,  kust see jõuab ka Eestisse. „Kui Hiina demograafiline tsükkel on kinni jooksmas, võib see olla 2-4 aasta lõikes üks olulisemaid mõjureid üldse,“ toonitas Pajula. 

Kokkuvõttes on Müller Eesti väljavaadete osas mõõdukalt optimistlik. „Meie majandus on palju paremas tasakaalus kui enne kriisi. Nii ettevõtted kui eraisikud on rajanud puhvreid ning me ei ela võõra laenuraha toel. Teisalt oleme ekspordi seisukohast endiselt võrdlemisi heas naabruskonnas,“ tõi ta välja Eesti eeliseid ning lisas, et ka madalad intressimäärad soosivad ettevõtlust ja investeeringuid Eestis.