Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööandjal on kohustus kaitsta töötaja tervist
Diagnoositud tervisekahjustused
Eelmisel aastal diagnoositi 11-l töötajal kutsehaigusena müratekkene kuulmisnõrkus ja 2012. aastal on diagnoositud sama tervisekahjustus kahel töötajal. Haigestumise peamiseks ohuteguriks on kokkupuude ülenormatiivse müraga. Kannatanud olid kõik mehed v.a üks, keskmine vanus oli 57 eluaastat ja ohuteguriga kokkupuute aeg keskmiselt 29 aastat. Eestis on 2012 aasta I ja II kvartalil kokku diagnoositud 22 tööst põhjustatud haigestumist, mille ohuteguriks on olnud müra. Lääne Eestis on registreeritud 6 haigestumist: Pärnumaal kolmel, Saaremaal kahel ja Järvamaal ühel töötajal. Kannatanud on olnud kõik mehed ja keskmine vanus on 57 eluaastat. Eelmisel aastal on samal perioodil diagnoositud 23 mürast põhjustatud haigestumist (2011 aastal on diagnoositud kokku 38 mürast põhjustatud haigestumist).
Tööandja kohustused
Tööandjal on seadusega ette nähtud kohustus kaitsta töötajate tervist ja tagada ohutus müraga seotud riskide eest töökohal. Selleks peab läbi viima riskide hindamise ehk riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja müraallikad. Riskianalüüsi koostades peab kindlasti arvestama mürataseme mõõtmistulemuste ja selle piirnormidega, müra mõjuga riskitundlikele töötajatele (rasedad, rinnaga toitvad naised, alaealised), töös kasutatavate ototoksiliste ainete, müra ja vibratsiooni võimalikust koostoimest, müra ja hoiatussignaalide koostoimest tuleva mõjuga, mürataseme vähendamiseks mõeldud töövahendite, –meetodite ja isikukaitsevahendite olemasoluga, müraga kokkupuute võimalusele väljaspool tööaega ning töötajate tervisekontrollide tulemustega.
Riskianalüüsi tulemuste alusel peab tööandja koostama ja rakendama tehniliste või töökorralduslike meetmete tegevuskava müraga kokkupuute vältimiseks ning vähendamiseks. Tegevuskavas pöörata tähelepanu võimalusele: 1) valimida võimalikult madala müratasemega töömeetodid ja -vahendid; 2) vähendada töökeskkonnas müratase tehniliste abinõudega (katta laed ja seinad helisummutavate poorsete materjalidega, kasutada helisummutavaid vaheseinu, ehitada helikindlaid ruume, paigaldada summutid, asendada mürarikkamad seadmed vähem mürarikaste vastu jne); 3) muuta töökorraldust nii, et vähendada töötaja kokkupuudet müraga, selleks näha ette piisavad puhkepausid või lisaks müravabad tööülesanded; 4) vältida taustmüra häirivat mõju tööülesannete täitmisele (nt kontsentreerumist või suhtlemist nõudvad tööd); 5) regulaarselt hooldada töövahendeid.
Lisaks on kohustus märgistada müraallikad ja ohualad vastavate hoiatusmärkidega ning kui müraga kokkupuute tase ületab 80 dB(A) ja seda ei ole võimalik ühiskaitsemeetmetega vähendada, peab tööandja võimaldama töötajale individuaalse kuulmiskaitsevahendi kasutamist. Tööandja peab nõudma kuulmiskaitsevahendi kasutamist, kui müraga kokkupuute tase on 85 dB(A) või ületab selle.
Tööõnnetuste ja tervisekahjustuste vältimiseks peab tööandja tagama, et müraga kokku puutuvad töötajad ja töökeskkonnavolinik saaksid asjakohase juhendamise ja väljaõppe, mis eelkõige peab hõlmama järgmist: 1) müra kahjulik mõju tervisele; 2) müraga seotud kuulmiskahjustuste varajane avastamine ja nendest teatamine; 3) töötajate tervisekontrolli vajalikkus; 4) ettevõttes müra mõõtmistulemused; 5) müra piirnormid ja meetmete rakendusväärtused; 6) töökohas mürast tulenevate terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks rakendatavad meetmed; 7) kuulmiskaitsevahendite nõuetekohane kasutamine; 8) töövahendite kasutamine nii, et minimeerida kokkupuudet nende poolt tekitatava müraga (ohutud töövõtted).
Tööandja peab suunama kõik müraga kokku puutuvad töötajad tervisekontrolli vastavalt «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 13 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud korrale. Kui tervisekontrolli käigus avastatakse töötajal müraga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisekahjustus, tuleb tööandjal töökeskkonna riskianalüüs ja riski vähendamiseks rakendatavad abinõud üle vaadata ning võtta arvesse töötervishoiuarsti soovitusi (vajadus paigutada töötaja teisele tööle või töökohale).
Milliseid probleeme võib müra tekitada?
Kokkupuutel ülemäärase müraga võib tekkida kõrvakohin (tinnitus), mis on helin, vile või kõmin kõrvus. Kõrvakohin võib olla esmane märk sellest, et müra on teie kuulmist kahjustanud. Töötajate hulgas, kes on üle 10 aasta töötanud kõrge müratasemega, on tinnituse esinemissagedus 54%.
Lühiajalisel kokkupuudel impulssmüraga võib tekkida ajutine kuulmislangus, mida on põhjustanud näiteks püssilasud, presspink. Tavaliselt taastub normaalne kuulmine paari päevaga. Kui ajutise kuulmislanguse puhul kuulmine ei hakka taastuma umbes 16 tunni jooksul, võib kahtlustada, et kuulmiskahjustus võib jääda püsivaks.
Hetkel kuum
Pikaajalisel kokkupuutel valju müraga võib tekkida püsiv kuulmiskahjustus. Kuulmishäire avaldumise aeg on individuaalne, mõnel töötajal kujuneb tervisekahjustus välja juba 10 aastaga, mõnel aga alles 30 aasta pärast. Esimeseks sümptomiks on kõrgete helide mittekuulmine. Kui ülemäärase müra probleemi ei lahendata, halveneb kuulmine veelgi, sealhulgas hakkab tekkima raskusi ka madalamate helide kuulmisega. Mürast põhjustatud kuulmiskahjustus on püsiv ja üldjuhul mõjutab see mõlemat kõrva.
Müraga kaasnevad peale kuulmiskahjustuste veel närvisüsteemi häired — peavalu, uimasus, nägemishäired, väsimus, tähelepanuvõime langus. Lisaks närvisüsteemi räsimisele põhjustab müra häireid mao töös, rikub ainevahetuse ja hormonaalse tasakaalu. Lisaks põhjustab müra pindmise vereringe muutusi, südame ülekoormust ja vererõhuhäireid.
Töökeskkonnas esinev stressor on ka töömüra (isegi telefoni sage helisemine või kliimaseadme pidev undamine). Müra mõju töötajate stressitasemele sõltub keerulisest tegurite kombinatsioonist:
1) müra laadist (selle valjusest, toonist ja etteaimatavusest);
2) tööülesande keerulisusest (nt kui töö nõuab keskendumist, võib teiste jutt stressorina mõjuda);
3) kutsealast (nt muusikud võivad kannatada tööstressi all mure tõttu kuulmiskahjustuse pärast);
4) töötaja individuaalsetest omadustest. Teatud asjaoludel, eriti kui töötaja on väsinud, võivad stressi põhjustada muul ajal täiesti kahjutud müratasemed.
Müra võib põhjustada õnnetusjuhtumeid. Näiteks raskendab töötajatel kõne, märguannete ja helisignaalide kuulmist ja neist õigesti aru saamist, hajutab töötajate, nt sõidukijuhtide tähelepanu ja aitab kaasa tööstressi tekkimisele, mis suurendab tunnetuslikku koormust ja vigade tegemise tõenäosust.
Kuulmiselunditele on ka kahjulik müra ja kemikaalide koostoime. On ju teada, et ototoksilised ained on kuulmisnärvile mürgised. Teatavate selliste ainete ja valju müraga kokkupuutuvatel töötajatel on suurem kuulmiskahjustuste tekkimise risk kui ainult müra või nende ainetega eraldi kokkupuutuvatel töötajatel. Sellist sünergiat on täheldatud eelkõige müra ja mõnede orgaaniliste lahustite vahel, sh tolueen, stüreen ja süsinikdisulfiid. Neid aineid võidakse kasutada sellistes mürarikastes keskkondades nagu plastmassi- ja trükitööstus ning värvide ja lakkide tootmise juures.
Enimloetud
Viimased uudised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele