Riigikogu kinnitas ametnike palgatõusu järgmisel kevadel

Kaasaegsemat avaliku teenistuse seadust on oodatud juba üle kümne aasta. Eelnõule esitasid muudatusi pea kõik Riigikogu fraktsioonid ja väga erinevad huvigrupid. Kokku vaatas Riigikogu eelnõu teise lugemise käigus eelmisel kolmapäeval läbi 180 muudatusettepanekut, millest vaid paarkümmend jäid sisuliselt arvestamata. 

„Üks olulisem muudatus on avalikku võimu teostavate ja tugitegevusi tegevate inimeste eristamine. Seadus määratlebki ametnikena need, kes ka tegelikult avalikku võimu teostavad. Need, kes ei teosta avalikku võimu, teevad ametiasutusele tööd töölepingulises suhtes,” ütles põhiseaduskomisjoni liige Väino Linde.

Hinnanguliselt väheneb ametnike staatuses olevate inimeste arv 28 000-lt ca 5000-7000 võrra, sest igas asutuses tuleb üle vaadata täpsem jaotus. Tulevikus saab ka tõhusamalt teostada avalikku võimu toetavaid tugiteenuseid ja see annab ilmselt enam ressurssi põhitegevuseks või muuks oluliseks. Sellega väheneb tuntavalt ka tänase streigipiiranguga inimeste arv,“ selgitas justiitsminister Kristen Michail.

Linde sõnul saab ametnik koos suurema põhipalgaga ka suurema kindlustunde. „Avalik teenistus muutub avatumaks ning annab Eesti jaoks töötavatele inimestele võimaluse areneda ja ennast proovile panna. Eelnõu eesmärgiks on muuta avalikus teenistuses hüved sarnasemaks erasektoriga, kus töötab enamik eestimaalastest,“ lausus Väino Linde.

Linde lisab, et ametniku palk hakkab koosnema vaid põhipalgast ja kuni 20 protsendist lisatasust või muutuvpalgast.  „Teenistusest vabastamisel on etteteatamistähtajad sõltuvalt teenistussuhte pikkusest 15 kuni 90 kalendripäeva. Koondamishüvitist saab üksnes ühe kuu keskmise põhipalga ulatuses,’’ ütles Linde.

Uus avaliku teenistuse seadus peaks jõustuma 1. aprillist 2013, välja arvatud koondamishüvitiste muutmine, mis jõustub tavakorras ehk juba 10-ndal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas.