Sotsiaalministeeriumi tellimisel ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis teostusel valmis uuring, mille eesmärk oli analüüsida Eesti sotsiaalkaitsehüvitiste ja -toetuste eesmärke, omavahelisi seoseid ja mõju inimeste töömotivatsioonile. Sealjuures keskenduti töötushüvitiste seostele teiste sotsiaalkaitse toetuste ja hüvitistega.
Töö kaotuse korral makstavate hüvitiste maksmistingimuste kujundamisel on vaja leida tasakaal vastandlike eesmärkide vahel: tagada töö kaotanud inimestele toimetulek töötaoleku perioodil ja motiveerida samas hätta sattunuid kiiresti tööturule naasma.
„Soodustamaks hüvitisesaajate tööleasumist ja tööelus püsimist, tuleks hüvitiste maksmistingimused kujundada selliselt, et töötaoleku perioodil otsiks inimesed aktiivselt tööd. Töötutel oleks võimalus oma oskusi täiendada ning töötamine oleks võrreldes hüvitise saamisega tasuv,“ selgitas töö üks autoritest Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika programmi juht Reelika Leetmaa.
Uuringu tulemustest järeldasid autorid, et üldiselt on töötuse korral makstavad toetused Eestis väikesed: inimestel on majanduslikult kasulik töötada. Pigem on probleemiks töötute suur vaesusrisk ning madal hüvitise saajate osakaal – ligi pooled uutest töötutest ei saa töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust. Uuringu autorite hinnangul vajaks töö kaotanud inimestele piisava sissetulekukaitse tagamiseks tööotsingute ajaks eelkõige ümbervaatamist tänase töötutoetuse maksmistingimused. Tingimusi tuleks muuta selliselt, et toetust saaks suurem osa töö kaotanud inimestest ning väheneks töötute vaesusrisk.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele