Autor: Juuli Laanemets • 6. juuni 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatud uuringu tulemustest selgus, et üle poole elanikkonnast (52%) eelistab ostude tegemisel ametlikku kaupa. Illegaalset turgu eelistab kasutada 13% tarbijatest ja 35% möönab seda tegevat aeg-ajalt.

Illegaalsetest kaupadest on enam levinud piraatfilmide (32%) ja muusika allalaadimine/kopeerimine (32%) ning tubakatoodete ost (31%). Teenustest tasutakse sagedamini mitteametlikult eluaseme remondi- ja ehitusteenuste ning õmblustööde eest, vastavalt 28 ja 21%. Neile järgnevad küttepuude soetamine (18%), sõidukite remont (14%) ja mootorikütus (11%). 

Ümbrikupalka sai 2011. aastal 8% töötajatest (2010. aastal oli 13%). Kõige sagedamini maksti töötasu varjatult ehituses ja transpordis. 77% töötajatest ei poolda ümbrikupalga maksmist ning olulisema põhjendusena toodi välja sotsiaalsete garantiide puudumine või nende oluline vähenemine.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josingu sõnul on 27% ümbrikupalka saavatest inimestest rahulolematud selle olukorraga ning neist 69% arvab, et ümbrikupalgaga mittenõustumisel kaotavad nad oma töö. Ümbrikupalkade maksmise tõttu jäi riigil 2011. aastal hinnanguliselt saamata ligi 5% riigieelarve sotsiaal- ja eraisikute tulumaksust (~100 milj.€).

90-ndate aastate lõpust vähenenud illegaalse kangealkoholi tarbimine hakkas 2008. aastast taas natuke tõusma, kuid 2011. aastal see trend siiski peatus. Enim tarbitakse salaviina, millele järgneb salapiiritus ja puskar. Illegaalse alkoholi kaubanduse tõttu kaotas riik maksutuludena kokku hinnanguliselt 15,3 mln eurot.

Samuti on vähenenud illegaalsete sigarettide ostjate osakaal  31%-le. Enim on illegaalsed sigaretid levinud Kirde-Eestis, kus legaalsete sigarettide ostjate osakaal on alla poole. Josing tõi välja olukorra, kus sigarettide tarbimine meeste hulgas on tuntavalt vähenenud võrreldes 90ndate alguse 48% on nüüdne tase 28%. Naiste suitsetamine on viimastel aastatel püsinud 17% juures. Illegaalselt sigarettidega kauplemise tõttu jäi riigil 2011. aastal hinnanguliselt saamata 61,3 mln eurot aktsiisi- ja käibemaksu.

Maksuameti teabeosakonna juht Tõnis Kuuse kommenteeris uuringu tulemusi: "Varimajanduse tõttu jääb täna ainuüksi ehitussektoris saamata aastas suurusjärgus 40 miljonit eurot." Kuuse sõnul on võitlus salasigarettide ja – alkoholi levikuga andnud häid tulemusi: „19% suitsetajatest tunnistab täna, et salasigarettide hankimine on raskenenud ning pooled salaalkoholi tarbijatest ei saa jooki kätte enam kaubandusest. See näitab, et oleme tegutsemisel valinud õigeid vahendeid.”